Müürileht

Mis eristab mälumängureid tavalistest inimestest? Kas kilbarid loevad iga päev entsüklopeediaid? Mida ma peaksin tegema, et minust saaks tipptasemel mälumängur? Ilmselt on nii mõnigi televiktoriine vaadates endale selliseid küsimusi esitanud. Nüüd on kilbarite kord aru anda.

Miks jäävad vahel meelde ebaolulised asjad, samas kui õige tarvilikud ei jää üldse? Kuidas mõista loovust ajuprotsesside kaudu? Kuidas saaks nutiseadmetega nutikamalt ümber käia? Milles trumpab inimene (veel?) tehisintellekti üle? Kas teadusmaailmas on kohta patriotismile?

Kohvikud on olnud sageli olulised tähised nii siinsel mälu- kui ka sisearhitektuuri maastikul, pakkudes tähenduslikku läbilõiget argikultuuri arengutest laiemalt.

Ligi 250 saatejuhti, 230 saadet, tuhandete tundide jagu muusikat, vestlused inimesest ja maailmast, uued talendid ja sõlmitud sõprused. Teie ees on esimene peatükk Tallinnas ja Helsingis tegutseva kultuuriplatvormi ja veebiraadio IDA loost.

Surma kujutamine kesk- ja varauusaegses kunstis käib kaasas keeruliste aegadega, nagu sõjad ja epideemiad, ning kannab endas ühtaegu nii mälestust meie hulgast lahkunuist kui ka meeldetuletust meie enda surelikkusest.

Uute edukate bändidega kaasneb tihti kaks spetsiifilist rõõmu: leidmine ja ootamatus. Leidmine on rõõm mõistmisest, et orbiidile on ilmunud midagi uut ja huvitavat.

„Poolikuid punkte me ei pane, vali siis ikka 6 või 7,” sain vastuseks, kui tahtsin...

Juunikuu luule autor on animatsioonitudeng Kadi Sink.

Alates 22. maist saab Kumus näha Anders Härmi kureeritud näitust „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus”, mis annab ülevaate Ando Keskküla (1950–2008) kunstist alates 1960. aastate teisest poolest kuni tema viimaste loomeaastateni 2000ndate alguses.

Kuidas osata hinnata Drake’i ja Billie Eilishi ajastul Eino Tambergi, György Ligetit või Orlando di Lassot?

Olles kasvanud üles mõnisada meetrit festivalipaigana tuntud Intsikurmu metsapargist, on metsas viibimine olnud lapsest saati osa mu elust. See on ilmselt üks põhjus, miks minu jaoks on tähtis teadvustada, milleks me oma loodusvara kasutame.

Suur osa Eesti ja ka ülejäänud maailma ühiskondlikest vaidlustest keerleb just ajaloomälu ümber. Oluline pole seejuures ainult, mida mäletatakse, vaid kuidas seda tehakse, kuidas mälestust ja identiteete konstrueeritakse ning missugused on mälu ja võimu seosed. Üha enam kerkib ka küsimus mälust (ning unustamisest) antropotseeni ajal.