Müürileht

Ele Arder kirjutab tantsuõppest karantiinitingimustes ning ühest selles olukorras sündinud lühifilmist.

Seekord esmaesitleme laulja ja laulukirjutaja Pille-Riin Karro ehk ELLIPi esikplaati „Four Words”, mis näeb ilmavalgust juba homme, 13. mail, mil toimub ka veebipõhine kuulamispidu. Mis tunded teda albumi ilmumise eel valdavad ning mis väljakutsetega ta silmitsi seisis, saab lugeda järgnevast intervjuust.

2016. aasta valimised andsid tunnistust muutustest Ühendriikide poliitikas, kus vana ja proovitu asendati protesti märgina uuega. Neli aastat hiljem ei soovita demokraatide leeris kursimuutust jätkuvalt aktsepteerida.

Lugu sellest, kuidas Herman Melville’i praeguseks 170 aasta vanune jutustus keeldumisest muutus kultuuriliselt igiaktuaalseks.

Mõne muusikastiili või -albumiga on võimalik siduda reaalses maailmas olevaid objekte. Kui gangsta rap’il on Rolex ja doom metal’il surnukirst, siis Motor Tension Ensemble’i gootirokilikul plaadil „Maskid” võiks selleks olla põlev küünal.

Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjantsi duo HUNT kutsub 15. mail HUNT & New Mysterian „Split EP” kasseti virtuaalsele esitluskontserdile.

Ühest 1986. aastal ilmunud (võib-olla lausa prohvetlikust) käsitlusest ja selle vaieldamatutest seostest praeguse pretsedenditu pandeemiareaalsusega silmitsi seisva ühiskonnaga.

Kui kümne aasta pärast küsitakse, mis popkultuuri nähe markeeris üleilmse pandeemia algusfaasi, siis vastus saab olla vaid üks: „Tiger King”.

Peale igavikuna tunduvat sotsiaalset distantseerumist on selge, et koroonaviirus on muutnud püsivalt meie kõigi maailma. Seoses sellega on ehk paslik heita pilk sellele, kuidas viirused on varemgi maailma muutnud.

Produtsent Lauri Lest võtab debüütalbumil suuna ambient’likku kosmose-eepikasse, ent vürtsitab enda õhulist retroelektroonikat nakkavate rütmidega.

Globaalne siseeksiil toob esile kaks vastandlikku reaktsiooni. Ühelt poolt kuulumisvajaduse, enese allutamise ühisele printsiibile, teisalt isepäisuse, fuck-y’all-individualismi. Üks pool näeb, et kehtestatud sunnimeetmed on need, mis päästavad inimkonna, teised on kindlad, et just need hävitavad meid inimestena.

On paradoksaalne, et kui kriisiajal on meediaväljaanded auditooriumi tähelepanu keskpunktis, siis sealsamas on vähenenud märgatavalt reklaamiandjate hulk, kellest sõltub praeguse ärimudeli järgi ajakirjanduse elujõulisus.