Müürileht

Mis on ühist Narva hüdroelektrijaama turbiinidel, Sargasso merel, näkineitsil ja valedetektoril?

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise enamasti lavalaudadele ei satu. Seekord teeme siiski erandi – astume lavale, kuid pöörame publikule selja ning vaatame seda läbi dirigendi ja helilooja Karin Tuule silmade.

Mais külastas Eestit rahvusvaheliselt tunnustatud iiri kogukonnateadlane Cormac Russell, kes jagas Müürilehega oma mõtteid individualismi võidukäigust, klientelistliku riigi ohtudest, üksilduse ületamisest ning kogukondlikkuse võimalikkusest magalarajoonides. Tegemist on hea soojendusega Müürilehe juunis ilmuvale naabriteteemalisele numbrile.

Kadi Kivilo luuletab hommikust, kui jagati hambaid, hambaauke, silmi ja küüniseid.

Täna, 24. mail nägi ilmavalgust Kiwanoidi uus tehnopaganistlik album „Vanatühi”, mis ilmub plaadifirmade Mille Plateaux, Glitch Please ja Trash Can Dance koostöös nii digis kui ka kasseti ja vinüülina. Uurisime, miks otsustas ta kõikide lugude pealkirjaks panna „eimiski” ning millised ta lemmikud tõrkehelid on.

19.–22. septembril toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis esmakordselt elektroonilise muusika festival ja konverents unda. Programmist leiab rahvusvahelisi ja kohalikke DJsid ja live-artiste, klubikultuuri teemalisi vestluseid, töötubasid ja audiovisuaalseid elamusi ning Berliini klubiga Tresor koostöös kureeritud lava.

7. juunil toimub Tallinnas Paljassaare sadamas techno-muusika üritus Halal Club Werhause Edition, mis toob kokku artistid Eestist, Saksamaalt, Portugalist ja Lätist.

Öö kui Teine on paljuski meie endi konstrueeritud – mitte ainult hirmudes ja ihades, mida sinna kuvame, vaid juba oma ajalises piiritletuses. Berk Vaher vaatleb öö tähendust ERMis avatud näituse „Kellele kuulub öö? Eesti linnaöö kirgas ja hämar elu” näitel.

Mehhiko seebiseriaali „Metsik roos” erakordsest fenomenist Eestis on valmimas täispikk dokumentaalfilm. Filmitegijad kutsuvad inimesi jagama huvitavaid seiku „Metsiku roosi” vaatamisest koos pere, sõprade või töökaaslastega.

Oleme nähtavasti tunnistajaks sellele, et naisautorite kirjutatud teoseid – näiteks ajaloolist proosat – on hakatud eesti kirjanduses varasemast rohkem märkama ja tunnustama, sealjuures ehk mitte enam üksikteoste, vaid laiema nähtusena. Mis on selle fenomeni põhjused (ja tagajärjed) ning millest jääb veel vajaka?

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord tuleb juttu mõistest, mis kuulub juba ammu futuristide argisõnavarasse, aga tavalisele inimesele on ilmselt täielik ulme.

Eclectic Empire’i debüütalbum saabub ajal, kui grunge ja shoegaze’i võnked on naasmas ning 80ndad tunduvad ikka veel maagilised.