Müürileht

Tahate diagnoosi tänapäeva ühiskonnale? Minge rääkige Marju Lauristiniga. Tõsi, seekord tuleb jutuks ei rohkem ega vähem kui kogu Lääne tsivilisatsioon, mis on Lauristini hinnangul ühe suure tsükli lõppu jõudnud.

24.–26. mail toimub Tartus Sadamateatris esimene tätoveerimis- ja alternatiivkultuuri festival Cry Me a River, kus asuvad nahka kaunistama kunstnikud nii meilt kui ka mujalt. Festivali korraldajad Maris, Jana, Spike, Iisak ja Rainer jagavad, milline on meie tätoveerimiskultuuri Zeitgeist ning mida üritusel näha ja kuulda saab.

Selle artikli algidee pärineb Jaak Tombergilt, kes andis tudengitele ülesande kujutada ette, milline näeks välja mõni kindel Eesti paik aastal 2049. Meie suuname oma tähelepanu aga aastale 2100 ning teie ees on eri inimeste nägemused vabalt valitud kohtadest või ühiskonnast üleüldiselt – sellest, millist düstoopiat, utoopiat, üleminekut või vähikäiku me 22. sajandi alguses võiksime kogeda.

31. mail ja 1. juunil toimub Tartus Genialistide Klubis kahepäevane minifestival Puhas Kräu Summer Jam, kus astuvad live’ide ja DJ-settidega üles kaasaegse popi saadikud San Hani & Metabora, The Kitchen Brothers, Endamisi Salamisi, Ines (varem tuntud kui Flumen) jpt.

Võiks ju öelda, et näitusel kohtub nüüdisajale ja kaasaegsele kunstile küllaltki iseloomulik märksõnade triumviraat: identiteet, tehnoloogia, kurnatus.

Transinimeste käekäik Natsi-Saksamaal ja Eesti esimese vabariigi ajal oli väga sarnane: ainsaks võimaluseks ühiskonna äärealadel toimetamine, sellega kaasnenud kuritegevus, riigiaparaadi orkestreeritud tagakius ja häbistavad arstlikud ülevaatused. Õnneks koonduslaagreid 30ndatel Eestis veel polnud.

Tartu Kunstimuuseum kutsub noori Tartuga seotud kunstnike osalema oma näituseprojektiga sarjas „Noor Tartu“.

Miks ihkab noor moekunst kümneminutise rambivalguse asemel catwalk’il hoopis valgete galeriiseinte vahele? Mis lugusid jutustavad täis oksendatud teksad ja aastaid kapis rippunud pulmakleit?

Põhjamaise elektropopi duo I Wear* Experiment, mille moodustavad Hando Jaksi ja Johanna Eenma, on valmis saanud uue singli „Exhale”. Uurisime, millisena nende looming tuleviku poole kulgeb ning kuidas on seda mõjutanud 90ndad.

Maastikuarhitekt Karin Bachmann pani kokku kümme küsimust, mis aitavad otsida elukvaliteeti meid ümbritsevas keskkonnas.

Ülikool on ruum, kus võrsub lisaks akadeemilisele läbikäimisele ka lähedasemaid suhteid. Kas üliõpilaste ja õppejõudude vaheline intiimne lävimine tuleks ära keelata?

Maailm – vähemalt sellisel kujul, nagu seda praegu tunneme – on määratud lõppema ja seda eeskätt inimtegevuse tagajärjel. Ene-Liis Semperi „Nüüd võib sellest rääkida” küsib, millised inimloomuse tahud meile täpsemalt saatuslikuks saavad.