Müürileht

Võistlus tarbijate tähelepanu nimel on saavutanud uue mõõtme: võidab enamasti see, kelle äpp, reklaam või turundustekst kasutajat kas või seitse sekundit kauem enda haardes hoiab. Nii on digitootetiimidest saanud omamoodi antropoloogid, kelle tööriistadeks on nii mängulisus kui ka läbi- ja lõhkimõeldud keelekasutus.

Kas kujutluspildid keskkonnast tõukavad tagant või piiravad mingi paiga arengut? Paldiski on hea näide, kuidas inimlikud ideed ja ambitsioonid on ajaloos korduvalt füüsilisest reaalsusest üle sõitnud.

Aastal 2018 Telliskivi Loomelinnakus sinises merekonteineris alustanud arvutiraadio IDA tähistab täna, 30. aprillil Paavli Kultuurivabrikus oma kuuendat sünnipäeva.

Minimal Windi kitarristi Paula Pajusaare sooloprojekt uitab unenäopopi radadel.

Kleepsud, nagu teisedki kunstivormid, võivad tekitada kodanikes viha, aga neid ka värskendavalt raputada. Kas kleebistest avalikus ruumis on saamas epideemia, mille vastu võidelda, või võiks vohamisele hoopis väetist lisada?

Karl Killingu debüütplaat tähistab ühe karjäärietapi lõpp-punkti ning annab aimu tulevikusuundadest.

Eesti Muusikaauhindadel aasta rokkalbumi võitjaks kroonitud Bedwettersi uuel kauamängival rokiga suurt pistmist pole.

60. Veneetsia biennaali – kunstimaailma suure ühendaja ja lõhkirebija –, avamisnädal on seljataga ja nüüd on ilmselt hea aeg lühidalt kõike meenutada.

Pandeemia ei huvita enam kedagi. Ometi toimub kõik praegu sellest mõjutatuna, küllastununa tagajärgede maitsest.

Iseendast brändi tegemine kõlab nagu oma aja peremehest diginomaadi unistus, aga mis saab siis, kui bränd, mida on aastaid ehitatud, inimteguri tõttu lagunema hakkab? 

Shelton Sani „Live on the BBC” toob kehale meelde live’i-kogemuse ja suunab tantsuliigutustesse.

Maailmas, kus kapitalistlike suhetega takistatakse ja ka ergutatakse loovust, on autonoomne kunstnik saanud ebakindlaks muutunud töö musternäiteks. Mida see tähendab? Ja mis määratleb kunsti üleüldse kui „tööd”?