Müürileht

Digimaailma infovirvarri keskel on sündinud JOMO, õnnis hetk, mil julgeme külma südamega juhtme seinast välja tõmmata, ja tema vennas FOMO, kes tirib meid millestki olulisest ilmajäämise hirmu musta auku.

Oktoobris ilmus The Boondocksi uus album „How to Build a Love Bomb”. Armastusepommi asemel sai valmis aga vitamiinipomm, mis tekitab keset talve kerge kognitiivse dissonantsi.

Kahetsusväärselt tihti jäetakse alkoholijoomisele järgnevast pohmelusest rääkides kõrvale emotsionaalne aspekt, häbi või abstraktne ärevus selle pärast, mis eelmisel õhtul kas tegelikult toimus või võis toimuda. Aga kas pole see me kogemustes just kõige tooniandvam aspekt?

Presidendi ootamatust seiklusest vanamutiga kirjutab Armin Kõomägi. Lugu on kuulatav ka autori enda sisseloetud audiojutuna.

Täna toimus Eestis esmakordselt koolinoorte kliimastreik, mis juhtis tähelepanu kliimakriisile ja vajadusele vähendada süsinikuheidet kooskõlas Pariisi kliimaleppe ja IPCC teadlaskogu hinnangutega. Ülemaailmse kliimastreigi eripäraks Eestis näib kujunevat keskendumine Põxitile.

Joovastav mesijutt lõputust majanduskasvust on suigutanud inimkonna pohmelusse, millest ärkamise asemel tahaksid paljud hoopis muusikat valjemaks keerata, sest inimtekkelise kliimamuutuse tagajärgedega tegelemine tundub üle jõu käiva väljakutsena.

Tartus Nooruse galeriis avatakse näitus „Mees valgel hobusel. Peeter Tooming”, mida saab vaadata 6. aprillini.

Järgmisel nädalal linastuvat uut kodumaist kogupereseiklust „Kapten Morten lollide laeval” on tänaseks näidatud festivalidel 20 riigis. Eestikeelsena on film kinodes 21. märtsist.

Mõne päevinäinud sõna ehk vanasõna kaudu saab näitlikustada üsna hästi sõnade (muutuvat) rolli tänapäeva ühiskonnas ja meediaski. Mida ja millal on mõistlik öelda ning mille lausumisest tasuks teatud tingimustel hoiduda või ollaksegi sunnitud seda tegema?

Inimeste empaatiavõime peaks laienema ka põllumajandusloomadele, kelle transportimine tapamajja, nuumamisele või paljundamisele tähendab neile tavaliselt tundide- või päevadeviisi kestvaid kannatusi.

„Ei ole kurvemat vaatepilti kui ülikooliharidusega kolmekümneviiesed või viiekümnesed, kes närivad tühja pilguga, säde kustunud silmist, ekraani ees püüdlikult närimiskummi: film ja televisioon on vaimule samamoodi sisutu närimiskumm nagu raadio kõrvadele.”[1] – Henri Peyre, Yale’i ülikooli professor, 1944

Reedel, 8. märtsil avati Viimsi Püha Jaakobi kirikus kunstniku Marta Stratskase isikunäitus „Risttee / Crossroads”, mis viib vaataja elu ja surma vahelisele esteetilisele hämaralale.