Müürileht

Ühismeedia mõõdikute järgi on Eesti kõige edumeelsem erakond EKRE, kes juhib väiksearvulist trolliarmeed, haldab kõige populaarsemat erakondlikku Facebooki lehte ja on sukeldunud peadpidi meemimaailma, kus hinnatakse veidrusi ja ambivalentsust.

Neljapäeval, 14. märtsil kell 18 avatakse Tallinnas Kumu kunstimuuseumis kahele Ida-Euroopast alguse saanud originaalsele kunstiliikumisele pühendatud näitus „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast”.

Öeldakse, et enne kui teistele appi tõttad, aita ennast. Kui suunata kogu fookus ja jõud aga vaid enesele, vajub oodatud tasakaal teistpidi kaldu. Eneseabi üledoos võib tekitada vanade probleemide asemele lihtsalt uued ja keerulisemad.

Emakeelepäeval ehk 14. märtsil kell 18 esitlevad Mart Juur, Keiti Vilms, Contra ja Oliver Lomp Viru Keskuse Rahva Raamatus oma värsket ühist kalambuurikogu „Poeetiliselt korrektne”.

Tanel Toomi „Tõde ja õigus” on toonud Vargamäele tagasi värvid ning nagu romaanis, on ka filmis tegelased elavad inimesed, mitte statistid mingis idealistlikus skeemis.

Tõenäoliselt on paljudel seltskondlikel üritustel olnud viimase aja üks põhiline jututeema veebruari lõpus puhkenud dopinguskandaal. ETV valimiseelse peaministrikandidaatide debati alguses küsiti samuti, mida arvavad erakonnajuhid suusakoondist tabanud tragöödiast.

Müürilehe märtsikuine DJ-ankeet ja miksteip valmisid esmakordselt live-ettekandes meie sünnipäeval IDA raadios ning selle kohustuse panime Artur Läätse õlule.

Etenduskunsti lühivormide festival „Made in Estonia maraton” toimub 16. märtsil juba 12. korda Kanuti Gildi SAALis.

Balti Jaama peorajooni süda tuksub peagi taas tumemuusika järgi. 5. aprillil saabub Sveta Baari oma värsket loomingut esitlema USA eksperimentaalansambel Xiu Xiu.

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival tutvustab esimest korda Eestis põhjalikumalt Vene teaduslik-fantastiliste animafilmide režissööri Vladimir Tarassovi loomingut.

Neljapäeval, 7. märtsil kell 18.00 linastuvad Kumu auditooriumis näituse „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]” raames n-ö kaduma läinud kunstisaated, mis loodi 1990. aastatel kommertskanalitele või mida televisioonis üldse ei näidatud.

Mõni aeg tagasi juhatas püha internet mind Peterburis pesitseva ansamblini angelic milk. Täiesti võõras kollektiiv, kuid nende visuaalne pool (pastelsed toonid, motikad ja lambad) andis lootust, et meeldiv võib olla ka looming.