Müürileht

Lõppev aasta on olnud keskkonna seisukohalt üks tormilisemaid - seda nii kohalikus kui globaalses plaanis. Üha rohkematest teadlaste pöördumistest ja raportitest ilmneb, et seisame keskkonnakriisi lävel. Kui tahame teistsuguse tee valida, on tarvis tegutseda ja kiiresti.

Rõõm kordaläinud poevargusest oli üks esimesi asju, mida Truman Capote’i minajutustaja Holly Golightlylt õppis. Filmivallas püsib sel emotsioonil terve heist movie ehk varguskino žanr, millesse Hirokazu Kore-eda „Poevargad” küll ei kuulu, kuigi algab eduka vargusega.

Täna, 25. detsembri õhtul toimub Kauplus Aasias (Kopli 2) pidu Global Peace Night, kus õhtu peakülalisena teeb DJ-seti New Yorgist pärit ning Berliinis tegutsev produtsent ja DJ An-i.

Viimased kolm kuud on Florian Wahl end Eestis ilmutanud ainult avatarina ning otsinud inspiratsiooni Jaapani subkultuuride virvarrist. Sellest hoolimata leidis Floriani aja, et võtta linti üks jõulumeeleolus miksteip/road trip, mis paneb unustama vanalinna paaniflöödi võtmes kõlavad aisakella remiksid ning sobib nii sake kui ka hapukapsa kõrvale.

Kas jõulud on ukse taga, aga sul ei olegi veel salmid õpitud? Või kardad, et kordub eelmise aasta fopaa, mil olite onu Priiduga sama luuletuse pähe õppinud? Kas suguvõsal on kõrini su mina-olen-pisi-pisist? Ole mureta, taaskord tuleb appi Müürileht, kes pöördus kolme teeneka värsisepa poole, et selgi aastal kalleid lugejaid häbist säästa.

Iga tekst on poliitiline, oma aja ja ühiskonna peegel. Kuidas, missugustes vormides ja rollides näeme riiki ilukirjanduses – düstoopiates, utoopiates ja nende vahele jäävas hallalas?

Kuidas rääkida keskkonnaprobleemidest luulekeeles? Miks seda õigupoolest üldsegi teha? Miks mitte jätta keskkond loodusteadlastele? Uurisime seda luuletajalt ja semiootikult, „Poeetilise punase raamatu” autorilt.

Oma igapäevaelus ei pea tavaline inimene mõtlema, kuidas ta punktist A punkti B liigub või kas ta pääseb sisse olulistesse avalikesse asutustesse. Ühiskond koosneb aga erinevatest rühmadest, mille vaheline sidusus määrab tegelikult ühiskonna ja kultuuri jätkusuutlikkuse ja tervise laiemal tasandil.

Juba edukas Elephants From Neptune esitas endale väljakutse teha emakeelset muusikat. Nii kerkiski veest eriprojekt Kuradi Saar, millel ei ole suurt midagi pistmist kosmiliste elevantide varasema stiiliga, ent mis on läbinisti Eesti – tume ja müstiline.

Poliitika mõtteliselt riikliku tasandiga piiritlemine pole ainult ebaotstarbekas keskkonna-, majandus-, rände- ja veel teiste paratamatult piiriüleste küsimuste käsitlemisel, vaid see on suisa analüütiliselt pimestav kategooriaviga.

Pärnu sugemetega üritustesari RUUM, mis on aastate jooksul hullutanud noori ja vanu tantsumuusikahuvilisi nii Tallinnas kui suvepeolinnaski, on tegevusega jõudmas lõpusirgele. Kolme aastat kokku võttev lõpupauk leiab aset 24. detsembril ehk jõululaupäeval ja ei kusagil mujal kui peo kodulinnas Pärnus.

Käesoleva aasta räpialbumite arvustuste juurde kuulub kohustuslikus korras ebamäärane võrdlus nubluga, kes avas laiale avalikkusele teadaolevalt ainuisikuliselt eesti SoundCloudi räpi väravad. Kuigi Korgiklann tegutseb žanriliselt samal mänguväljakul, on „Kadriorgia” sisult pigem A-Rühma „Laulmata jäänud laulud” kui „Mina ka” või „Öölaps”.