Müürileht

Müürilehe esimene residentuurikonkurss on lõppenud ja on aeg teha kokkuvõtteid.

Viis noort loojat said kokku, et arutada kõiki ühtviisi puudutavaid teemasid, nagu hargmaisus, sissetulek, tehisaru ja loominguline vabadus. Kuidas kogetakse nüüdisaja võimalusi ja takistusi ning kui suurt agentsust nähakse iseendas, et muutusi esile kutsuda?

Ajal, kui ilmub ridamisi uudiseid, mis räägivad kasvavast huvist fosforiidikaevandamise vastu Eestis, on paslik meenutada, kuidas üks pilapilt keskkonnaküsimustes rahva meelsust kujundas.

Eraraha on kultuuri voolanud aastasadu. Mujal maailmas on patronaažisüsteemi ja sponsorluse kõrval kogumas populaarsust ka lähenemised, mille kaudu üritatakse kunstnike abiga äriettevõtete juhtimis- ja töökultuuri parandada.

Meenutame aegu, mil talvel läbi lumetormi hobuvankritega naabervalda plaaditurule sõideti ning noored Autechre’i järgi TikToki tantse ei tantsinud.

Eesti naisajaloo uurija ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna nõunik Piret Karro esitab kümme uurimuslikku küsimust Eesti feminismi ajaloo kohta.

Balti tantsufestival võtab vaatluse alla kolme riigi tantsu- ja etenduskunstnikud, uurides, kuivõrd nende vahel üldse erisusi on. Festivali – ja Balti tantsuteatri identiteedi – võtab omakorda vaatluse alla seni pigem tantsukauge olnud teatriteadlane. 

20.–23. märtsil toimub Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis erivajadustega inimeste etenduskunstidele pühendatud festival.

Mida mõtlevad magistrandid, kes on teinud peaaegu läbi kaheaastase etenduskunstide kadalipu? Kui muljutult, hoitult või ümberpööratult nad end õppeteekonna lõpusirgel tunnevad?

Homsetele toimetustele võiks kõlvata ka homne varn.

Kui sinus on loomeinimest 3.0, siis järgnevad õppetunnid viivad su uuele tasemele.

Uurisime lähemalt, mis rolli mängib Eesti kultuurirahastuses Hooandja ja mis suunas võiks säärane rahastusmudel tulevikus areneda.