Müürileht

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Sel korral anname sõna muusikaeksportijale ning 2024. aasta muusikaettevõtluse auhindadel aasta mänedžeriks valitud Marili Jõgile.

Õhk, põhjavesi, põlevkivi, fosforiit, marjad, seened – see on looduse ühisvara, mille kasutamist reguleerivad nii kirja pandud kui ka kirjutamata seadused. Viimased kujunevad välja kogukondlikest tavadest, mis lähtuvad kasuahnuse asemel loodushoiust.

Maikuus toimus Tier Musicu muusika sünkroonimise laager, kus said kokku 16 heliloojat, produtsenti ja artisti nii Eestist kui ka välismaalt, et kirjutada muusikat tootmises olevatele filmidele ja telesarjadele. Stuudiosessioone juhtisid kaks muusikanõustajat, üks neist Thore Garberg, kellelt uurisime, mida hõlmab muusikanõustamine.

Carolina Pihelgase lühiromaanis "Lõikejoon" kontrollivad lähisuhtevägivallast võrsunud traumad muu hulgas tegelase keskkonnataju ning loovad tekstist õrna ja äreva sisemonoloogi.

Uue tehnoloogia tulekuga kunstis on kaasnenud ajalooliselt alati vastuolusid. Nii mõjutab ka tehisintellekt tänapäeva moekunsti, võimaldades luua innovaatilisi disaine kiiremini kui kunagi varem. Kas selline tehnoloogiline areng rikastab või ohustab traditsioonilist loovust?

Kuidas lahendada tööalaseid, koolikeskkonnas juhtunud või ka perekondlikke konflikte tõhusamalt ja püsivamalt, kui seda võimaldab karistuskeskne õigussüsteem? Paotame ust taastava õiguse maailma, kus esikohal on kogukondlike suhete ja turvatunde taastamine.

Kolm noort kunstnikku otsustasid, et võtavad end alasti ja kaevavad oma kunstiõpingute magistritöös lahti väga isiklikud kohad. Millest räägivad vägivallast võrsunud teosed ja kunstipraktikad? 

Baltoscandal tähistas oma 30. tegutsemisaastat festivalile vääriliselt – vaatajaid sai raputatud  ja viidati teemadele, millele peab rohkem mõtlema.

Kuidas tunda end väärtuslikuna maailmas, kus edu mõõtühikuteks on töö ja selle eest saadav tasu? Vastuse sellele võib saada aasta tööturult eemal viibides. 

Kui olin esimest korda Jeruusalemmast pärit palestiinlastega suhelnud, avasin Google’i otsingumootori, et linna kohta rohkem teada saada. Esialgu tundus kõik lihtne ja loogiline – Jeruusalemm on „Iisraeli pealinn”. Kuid mida rohkem lugesin ja palestiinlastega läbi käisin, seda enam koorus lahti olukord, mida Iisraeli propaganda ja Lääne meedia on aastaid matta proovinud.

Nagu ikka, panustab Müürileht eesti rahva kultuurilisse harimisse tänavugi suvise raamatuhoroskoobiga, et iga tähemärk leiaks ilmuva lektüüri muljetavaldavast hulgast üles just endale sobivaimad teosed!

„Kelle seinal sooviksid veeta päeva kärbsena?” küsitakse ikka, kui tahetakse teada, kes sind inspireerib või kelle ellu sooviksid piiluda. Muusik manna avab meile heatahtlikult akna ning jutustab pungist, haavade lahtilaulmisest ja sellest, kuidas muusikat ei saa teha valesti.