Müürileht

Egert Rünne vestleb Eesti Inimõiguste Keskuse veebilehel ilmunud intervjuus Aleksandra Reczuchiga Poola abordikeelu tagamaadest ning vastuhakust. Aleksandra on antropoloog ja sotsiaalvaldkonna uurija, kes õpib praegu Poola Teaduste Akadeemias doktoriõppes, kus ta kirjutab konservatiivide ja liberaalide käitumisnormidest ning -mudelitest põgenikekriisi kontekstis.

Katrin Aasmaa (snd 1995) on nooruke moelooja, kes on keskendunud oma loomingus just meestemoe disainimisele. Inspiratsiooni leiab ta eesti ja vene kultuuri kokkusulamisest, Lasnamäelt ning keskturu kandis patseerivatelt tegelastelt, kes laveerivad hea ja halva maitse piiril.

Küberruumis toimuv pidev ideede, sümbolite ja tekstide remiksimine ehk kultuuriline kannibalism tekitab oma võitjad ja kaotajad. Z-generatsiooni kui digiühiskonna pärismaalasi vaadatakse sestap kord ihalevalt, kord põlastusega.

Ameerikas ja Suurbritannias näitab Z-generatsioon valitsevale eliidile praegu keskmist sõrme. Tulevikus võivad nad eelistada küünikutena poliitilisel areenil vabalt deklaratiivset passiivsust ning külma pragmatismi.

Neil on Elu24-s ja Delfis oma tag’id, tuhanded pisikesed fännid tunnevad nad tänavatel ära ja tahavad autogramme, nad on uue kooli arvamusliidrid, neid kuulatakse ja jäljendatakse, aga neil ka on, mida öelda.

Aprilli keskpaigas jõuab kinodesse uus kodumaine film „Portugal”, kus on peale filmi- ja teatrimaailmast tuntud näitlejate ja režissööri mängus ka monteerija Liis Nimiku käsi.

13. Balti triennaal, pealkirjaga „Give Up the Ghost” on 2018. aasta suurim rahvusvaheline kunstifestival Baltimaades. Triennaal avatakse 11. mail Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses, 29. juunil Tallinna Kunstihoones ja 21. septembril kim? Kaasaegse Kunsti Keskuses Riias.

Kuidas kirjeldada seda keha, mõistust, närvilõpmeid ja juuksejuuri läbistavat tunnet, kui paratamatus hingab sulle näkku oma leiget hingeauru?

Z-generatsiooni omavaheline kommunikatsioon on järjest visuaalsem. Nende suhtluskeele üks põhiühik on meem, mille jagamine, loomine ja lahtikodeerimine pakub olevikuhetke täitvat naudingut.

„Seltsimees laps” on Eesti 100. sünnipäevaks valminud kingitustest üks õnnestunuimaid. Mis saaks olla Eesti sünnipäeva puhul veel parem kui panna inimesed aina uuesti ja sügavamalt oma kodumaasse armuma?

Sotsiokultuurikeskus Ülase12 kutsub taaskord mõtlema ja arutlema kunsti ja poliitika teemal. Kolmapäeval, 11. aprillil on Ülase külaliseks Mandar Spielmacher, kes on olnud üle 20 aasta aktiivne kapitalismikriitilistes sotsiaalsetes liikumistes nagu näiteks Occupy Wall Street New Yorgis.

Tartmusi konkursi „Noor Tartu” laureaat Keiu Maasik (snd 1992) on tegelenud oma senistes töödes peaasjalikult kodulinnaigatsuse ja sõpruskonna teemadega, kuid nüüd huvitavad teda hoopis relvad.