Müürileht

Üks suurimaid kaotusi Tartu akadeemilisele rahvale on ülikooli raamatukogu. Esimeste kursuste tudengeile tundub see kui müüt kunagisest kuldajast, muinasjutt – kauge ja kättesaamatu. Aga on neidki, kes veel mäletavad.

Kiirkohtingul vestleme Tartu värske linnakirjaniku Mika Keräsega. Mika on laste- ja noortekirjanik, „Supilinna salaseltsi” teksti autor ning Tartu Santose fänn, kes tuli Tartusse õppima juba 93. aastal ja jäigi siia.

Sel laupäeval, 24. veebruaril alustab Balti jaama külje all asuvas peopaigas Kopli 2A uue kooli hiphopi suunitlusega peosari Lil Pidu, mis on kasvanud välja Mutant Disco Pudru Kuuli Psühhedeelsest Aidast, kus Siim Nestor viimased kaks aastat hiphopil kõlada lasi.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Kui Reformierakond 1997. aasta kevadel Tartus esimest korda võimule tuli, käisin kolmandas klassis. Olen kasvanud üles teadmisega, et Tartu on Reformierakonna kants ja keegi ei saa sinna midagi parata.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Kas boheemlaslikust ülikoolilinnast võiks saada innovaatiline start-up’i-keskus? Tartu kavandab sellist digimuutust, kuid üllaid ambitsioone võivad hakata pärssima igihaljad probleemid lennuühenduse, kahaneva rahvaarvu ja investorite nappusega.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Veebruari alguses esietendus EV100 „Sajandi loo” sarjas Ugala teatri ja MTÜ R.A.A.A.M.-i koostöölavastus „Hipide revolutsioon”, mis lennutab Viljandist otse 1970.–1980. aastatesse, mil raudse eesriide kiuste siingi lillelapsed õide puhkesid.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadusseminaris „Euroopa rändekriis kui nurjatu probleem” kaalub poliitikaanalüüsi professor Peeter Selg Euroopa rändekriisi lahendatavuse küsimust: kuidas lahendada paradoksaalset „nurjatut probleemi”?

See on lugu õppimisest ja õpetamisest. Mitte ainult sellest, kuidas lüüa naela laua sisse ja kuidas avada ust, vaid ka sellest, kuidas õppida rääkima. Kuidas olla empaatiline. Kuidas vabaneda süütunde põhjustatud kannatustest. Sest inimeseks ei sünnita, inimeseks õpitakse.

Seekordsed linnarännakud viisid Elsbeth Hanna Aarsalu seiklema Kivimäe haiglakompleksi aladele, kus kohtuvad ajahambast puretud hooned ja neis veedetud haigusnädalate kõhe hõngus.