Müürileht

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Neljapäeval, 15. veebruaril kell 17 avatakse Tartu Kunstimajas fotokunstnik Ruudu Rahumaru isikunäitus „Maa embus ja tule laul”.

Neljapäeval ja reedel, 15.–16. veebruaril näitab Kammerteater Ingo Normeti lavastatud Vaino Vahingu mononäidendit ka Tartu publikule.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Seekord on eetris valentinipäeva erisaade. Nuppudel kaks hurmurit Endamisi Salamisi ja Luurel Varas. Kuna saateid pole eriti palju ilmunud ja mõni süda on vahest natuke rohkem jääs, siis saade seekord 2 tundi ja natuke peale.

Kino Sõprus jätkab 2018. aastal autorikino sarjaga, mille uus alapealkiri on „Piiririkkujad” ning uus kuraator filmispetsialist ja -kriitik Karlo Funk. 13. veebruaril kell 21 saavad huvilised näha prantsuse režissööri Robert Bressoni 1959. aasta filmi „Taskuvaras” („Pickpocket”).

Kas vaimukantsiks peetud Tartus valitseb kultuurilinna või pigem väikekodanluse vaim? Mugavustsoonist väljumiseks ning Euroopas tõesti oluliseks kunstide keskuseks saamiseks peame nostalgilised müüdid kriitiliselt üle vaatama.

Tartu tunneb puudust mässavast ja pealehakkavast noorusest, kes annaks mandunud kultuurielule värske hingamise ja laseks ka mujal ringlema kõlakad Tartu uue laine sünnist.

Jaanuaris uue kauamängiva „Women That I Trust” ilmutanud Endamisi Salamisi räägib paneelmajaromantikast ja sellest, milline muusika tal rattad käima paneb.

Ma ei mäleta oma lapsepõlvest palju, aga üsna selgelt on meeles, et minu päeva tipphetk oli tavaliselt see, kui ma klaasistunud pilgul mööda tuba ringi tammusin ja erinevate persoonidena eredaid elusid elasin.

„Musical adventures fading into the sunset” – nii kõlab C. Stallonesi Tallinnas salvestatud live-albumi eelviimase loo sissejuhatus. Fraasi võib võtta lihtsalt lüürilise „I’m happy I have a concert” stiilis kõrvalepõikena, aga tarvitada ka abivahendi või legendina, mis aitab Sun Araw’ kõrbelikus neopsühhedeelias ellu jääda.

Paar päeva enne 2017. aasta lõppu nägi ilmavalgust plaadifirma Asphalt Soliloquies esimene väljalase – Rando Arandi (alias cough) EP „Hall”, mis pani mitteametliku punkti ühele mäletamist mööda ehk kõige produktiivsemale aastale eesti elektroonilises muusikas.