Müürileht

Born To Bangi nime taha peitub produtsent, DJ, promootor ja leibeliomanik Lauri Lember, kes on mõnda aega ka elektroonilise tantsumuusika Mekas Berliinis elanud ning selle unikaalse ja vabameelse klubikultuuri õhku hinganud-kogenud.

Mida mäletad sina üheksakümnendate mänguasjadest ja mängudest? Mudelautodega rallisõite autovaibal, barbidega seebiooperlikke suhtemänge, ööni kestnud teleka- ja arvutimängude lahinguid? Või midagi muud? Tartu Mänguasjamuuseum ootab sinu lugusid, fotosid ning videoid.

Laupäeval, 3. veebruaril toimub Sveta baaris pidustus, kus antakse juba viiendat korda välja Aasta Rulataja tiitel. Enne auhinna üleandmist toimub Svetas improviseeritud rulavõistlus, nii et kõigil huvilistel soovitatakse rulad kaasa võtta.

Reedel, 2. veebruaril algusega kell 19 toimub Balti Filmi- ja Meediakooli SuperNova kinos tasuta eriseanss, kus BFMi dokumentaalfilmi üliõpilased näitavad oma viimase pooleteise aasta töid.

Antianekdoot on lühike, aga mitte vaimukas, samas küll üllatava lõpuga morbiidne lugu. Vt ka transgressiivne kirjandus.

Müürilehe aeglusenumbris seab sõnu stroofidesse kirjanik, kes on teiste seas tõlkinud ka Derridad ning Deleuze’i ja Guattarit.

Söögitegemine võib tunduda nii mõnelegi väga pingelise, lärmaka ja kiire tegevusena. Kes poleks näinud telesaadetes kuulsaid chef’e ja sous chef’e mööda kööki kihutamas justkui surmaohus, pannide ja pottide kolinal, õli pritsimas, kisa kõrvulukustav… Kuid see kõik on vaid näiline.

Jüri Kolgi novellides leidub nii seda, mille peale vaimustuda, kui ka seda, mille peale tahaks appi karjuda ja raamatu aknast välja heita.

Paavo Matsini romaanis on kõik pidevas muutumises, muundumises, moondumises, loomiseelses musta päikese tohuvabohus, seega tõe leiab see, kes raamatu peeglisse pöörata oskab.

Docpoint on pühendatud sel aastal nii Eesti kui ka Soome 100. sünnipäevale, mille puhul on mõlemas riigis näitamisele tulev avafilm Mart Laari esimesest valitsusest rääkiv hoogne „Rodeo”.

Kadri Toom selgitab ekraanikoloriidist inspiratsiooni saanud värviplahvatust oma graafikas sellega, et küllap ta mõtleb endiselt nagu maalikunstnik.

Müürilehe aeglusenumbris vestab Kaspar Jassa ühe unejutu.