Müürileht

Saarte-Eesti pärimusse sukeldudes on Tintura leidnud plaadi jagu palu, mis mõjuvad siin tänu oma senisele alatuntusele värskelt.

Üles on kasvanud põlvkondade jagu inimesi, kes on harjunud lapsest peale lävima online-sõpradega. See kirjatükk on ühe sellise sotsiaalmeedia põlvkonna veebibeebi sulest ning isiklik internetisõpruse ajalugu on põimitud siin pisut kollektiivsemaga.

Esimese lühialbumiga laob maria kallastu vundamendi loometeele, kus temast võib kasvada vabalt nii popstaar kui ka underground-diiva.

Paistab, et pikk ja kole koroonaaeg andis meile vähemalt ühe hea asja: Eesti Kirjanike Liidu noortesektsiooni. Aga toetavat kogukonda võivad igas vanuses kirjutajad ja loojad otsida ju ka muul ajal. Palusime EKLi noortesektsiooni praegusel juhil kirjutada mõne sõna kollektiivi tähtsusest.

Valner Valme pakub vastuargumente Raadio 2 õhtuse vööndi sulgemist põhjendavatale väidetele.

Muidu lauljana tuntust kogunud Karl Killing laenab oma kannelt ka teistele artistidele, aina enam just produtsendina. Karl rääkis, miks kaksikrollis olemine kasuks tuleb, mida ta ise heas produktsioonis otsib, miks vältida üksildast loomingulist mulli ja millal on õige aeg oma salanippe jagada.

Liis Ringi värske üllitis hakkab kõrva õhulise õrnuse ja kihilise hõrkusega, isegi teatava viirastuslikkusega.

Lähedased sõbrad on inimesele teadagi mitmel tasandil üliolulised, aga kuidas jääb tuttavatega? Kohatud sünnipäeval, festivali avamisel, Grindris, ikka uued ja huvitavad. Mida seesugused nn nõrgad suhted inimesele annavad? Paistab, et üsna palju.

Paljud meist veedavad päeva jooksul aega mõne veebiplatvormi – WhatsAppi, Messengeri, Google Chati vms – sõpruskonna grupivestlustes. Milleks need aga õieti head on? Kas grupivestlustel on potentsiaali asendada päriselulisi kohtumisi? Kas vestleme veebis nii palju põhjusel, et saame harva kokku? (Või vastupidi!?)

Kelle nägu on automaksu-vastased ja kelle lood on kuulmata?

19.–22. oktoobril toimub Tallinnas helikunsti- ja muusikafestival Üle Heli 2023. Alates 2015. aastast toimuv festival keskendub žanrimääratluste asemel muusika ja heli tähenduslikkusele ning seostele teiste kunstivaldkondadega. Tänavuse aasta festivali teemafookuseks on „ajanihe”, mille kaudu vaadeldakse heli võimet muuta ajataju.

Küll on hea, et lõpuks ometi on järjest enam hakatud nüüdis- ja süvamuusikat harjumuspärastest viksidest ja viisakatest kontserdisaalidest välja tooma. Sestap tulebki kohe alustuseks teha kummardus ERSO kontserdisarjale „Audiospaa”, mis viib kuulajaid hilisõhtustele rännakutele mitte ainult muusika, vaid ka kohavaliku mõttes.