Müürileht

Kas 22 aasta pärast valitseb maailma internetikass, küsib meie Facebookide üks teenekaim kassipildientusiast päris tõsiselt. Meenutagem esimesi kassipilte interneti koidikul, lolcat’e ja Donald Trumpi.

BBC loodusdokumentaalide sari „Planeet Maa II” on oma žanris vankumatu superstaar. Saanud ulatusliku vastukaja osaliseks, ei ole see dokk pelgalt looduslembede seltsimehelik saladus, vaid masside soosik, nagu tõestavad vaatajanumbrid.

Sotsiaalse õigluse kaitsjate jaoks on järgmiseks võitlustandriks loomad, kelle rõhumist ehk spetsiesismi harrastab suurem osa inimkonnast seda endale teadvustamata. Ometi on loomade ekspluateerimisel ilmseid sarnasusi rassismi ja seksismiga, mis paljastuvad intersektsionaalses raamistikus.

Kas tuvi on lind või midagi hoopis enamat? Ühest vastust küsimusele muidugi ei ole, kuid tuvientusiastist autor püüab lahata seda meie lugejatele võimalikult ammendavalt, uurides, miks liitusid tuvid pärast Kommunistliku Partei II kongressi (1903) bolševike ridadega ning miks muutus tuvide renomee 20. sajandil ajaloo halvimaks.

Inimene on patoloogiline süstematiseerija, kes on pannud loomad enda hüvanguks tööle. Ent arvestamata looduses valitseva kaoseteguriga ning suutmata juhtida eluslooduse masinavärki, ähvardab teda ennast selle hammasrataste vahele jäämine.

Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus, kuid nüüd on aeg ümber hinnata oma liigi arengulooline taak.

Antropotsentrismist pole pääsu ka bioloogias. Just tänu inimeste samastumissoovile on suurtest imetajatest saanud liigikaitses sümbolliigid, kuigi kaitset vajaksid ka kalad, liblikad ja roomajad.

Film läheb käima alles 20. minutil, kui käiku lähevad Venemaalt saadud haruldased 8 mm filmid hipide elust ning seletatakse lahti Nõukogude Liidu pikajuukseliste subkultuurne võrgustik Sistema.

Inimese ülimuslikkusse on kerge uskuda, sest seda on toetanud üldine ühiskonnas käibel olev eetiline paradigma. Seesama mõtteviis on lubanud ka loomi masinatena käsitleda. Ma ei ole ainus, kellele tundub hoopis vastupidi – loomade ekspluateerimine on tervikuna ebaeetiline tegevus.

Parmupillimaestro meisterjaan on tagasi! Värske albumi „Monohõim” ja selle esiksingli „Eluka elustamine” tuules tegime juttu plaadist ning oma sisemise looma äratamisest.

Kärt Kelder käis Riias festivalil UNDER sooviga mõista paremini naabrite põrandaalust tantsumuusikamaailma.

Inimene on igavene kolonisaator – loodusele vastanduja, kelle ees elurikkus taandub. Inimkonna hetkelise vohamise tõttu kannatavad teised taime- ja loomaliigid, kelle olemasolust sõltub ometi ka inimliigi enda edasine saatus.