Müürileht

Läinud nädalavahetusel toimunud Indiefest tõi Genialistide Klubisse ja Tartu Loomemajanduskeskuse parki taaskord kokku rea välis- ja kodumaiseid artiste. Sündmuse jäädvustas Müürilehele oma kaamerasilma kaudu Ken Mürk.

Reedel, 27. mail kell 19.30 etenduvad Kanuti Gildi Saalis Rene Kösteri ja Helina Reinjärve TLÜ koreograafia osakonna BA diplomitööd „You can not predict the future" ja „ALFA".

Kahe suurima sotsiaalse võrgustiku, VKontakte ja Facebooki publik ning ruumikorraldus erinevad Venemaal teineteisest üsna suurel määral. Facebooki lehekülgi veavad sageli poliitiliselt ja sotsiaalselt aktiivsed keskealised inimesed. Paljud „kolisid” sinna ümber siis, kui LiveJournal hakkas kaotama populaarsust ning Facebooki lehed pakkusid blogile omamoodi analoogi.

Tuliuus suvine klubi Punane Maja on avanud enda uksed ning peosari KIBE peab seal sel laupäeval, 28. mail maha ühe kuuma kräu.

Sami Seppänen on Elisa juhatuse esimees, kelle sõnul on Soome näiline rahulolu lühinägelik, tekitades rohkem probleeme kui lahendusi. Helena Tamm vestles Metsaülikooli jaoks Seppäneniga Soome tööjõuturu seisust.

Mailehe luuleküljel võõrustame tänavust Prima Vista kirjandusfestivali külalist Claus Høxbroed.

Näpud põhjas – tunne, mida olen isegi elus kogenud. Säärane olukord tabas eelmisel aastal ka Venetian Snaresi nime all tegutsevat Aaron Funki ning selle lahendamiseks avaldas ta Bandcampi kaudu suurema osa oma kataloogist uuesti. Reaktsioon oli muljetavaldav – tema plaadid olid juba järgmise 24 tunni jooksul platvormi müügiedetabeli tipus.

Apparati ja Modeselektori ühise triloogia kolmas album „III” ei haaku esimesel kuulamisel külge nagu nende eelmine „II”. Võib-olla peabki selle jaoks natuke rohkem hoogu võtma, sest tegemist on kompleksse ja mitmetahulise plaadiga, mis kõlab alguses nagu Thom Yorke ft. potid-pannid. Plinn-plõnn.

Lounge’ilik „Kallaste elektrooniline muusika” on Misha Panfilovi jaoks põgus „elektroonilisem” kõrvalepõige teiste funky’mate projektide juurest. Siiski on kõigile neile omane teatav retrohõnguline filmimuusikalikkus ning mõnes mõttes ka oma juurtega tegelemine.

M83 on maandunud lettidele oma uue kosmosliku plaadiga „Junk”, mis on oma kõlasuunaga pigem „pila-kultuslik” kui miski liiati tõsiseltvõetav.

I Wear* Experiment on umbes sama indie kui Tartu Indiefest. Kumbki ei näi tegevat ülemäära vahet suurel ja väikesel, nišinikerdamisel ja ookeanikruiisil – indie’st saab sellisel juhul pigem sõna, millega tähistada mingit pooltabamata nõtket ja suts poeetilist elutunnetust; selline indie lahustab skeene ja valib oma adressaadiks ennast väärtustava tarbija, kes tunneb end mugavalt pea kõikjal, kus leidub teisi temasuguseid.

Ukraina juurtega Berliinis resideeriva Etapp Kyle’i viimased aastad on olnud edukad. Olles andnud eelnevalt välja paar EPd techno vanameistrile Ben Klockile kuuluva Klockworksi alt, on teda hakanud saatma edu klubidest festivalideni. Võib ka öelda, et Kyle’i tumedam minimal on asendunud uute leibelite all kiiremate ja kirkamate rütmidega.