Müürileht

Tartu Elektriteater kutsub 1.-5. jaanuaril filmiaasta nädalalõpule vaatama 2015. aasta filmisaagi paremikku. Viie päeva jooksul saab näha 17 erinevat linateost – kavasse mahub nii märulist pakatavaid kassahitte, festivalidel laineid löönud autorifilme, kauneid animatsioone kui ka mõtlemapanevaid dokumentaalfilme.

Uus-aasta öösel avanevad Vabaduse väljakul asuva Tallinna Kunstihoone uksed kõikidele kaasaegse kunsti ja elektroonilise muusika huvilistele ning kutsuvad teid osa saama ballist FINE ART ELECTRIC, mille üheks peakülaliseks Leedu laulja ja produtsent Fingalick.

Eesti moslemikogukond, kes on siin seni rahulikult elanud ja toimetanud (muide, 16. sajandist alates), on hakanud saama ähvardusi meie oma eestlastelt, kes on seadnud islamiusu ja ISISe vahele võrdusmärgi. Eesti moslemitel on sõnum.

Sketšikanal NÖÖK avaldas lühivideo „MTA – ühe OÜ lugu", kus toob vaatajate ette loomeinimeste heitlused Maksu- ja Tolliametiga, kes peavad äraelamiseks laveerima maksupettuse piiril.

„Communion” on Rabiti-nimelise produtsendi debüütalbum. Väidetavalt on see inspireeritud erinevatest probleemidest ühiskonnas, kõikvõimalikest emotsionaalsetest läbielamistest, samuti annab pealkiri plaadile üsna usuhõngulise maigu.

Pärast tuuri Nine Inch Nailsiga ja kaht aastat oma viimase albumi ilmumisest toob Daniel Lopatin (alias Oneohtrix Point Never) meieni „Garden of Delete’i” – tema senise karjääri kõige omapärasema üllitise. Teosel, mida Lopatin ise nimetab „rokkalbumiks”, põrkuvad konventsionaalsemad ideed OPNi tavapärase veidrusega, mille tulem on kummaline, kuid rahulolu pakkuv.

Lexsoul Dancemachine on nüüdisaja Eesti musaskeenes parajalt kuninglikus seisundis – praegusel ajal ei paku siinmail žanrilises plaanis neile konkurentsi väga keegi (analoogset joont ajab ehk ainult Estrada Orchestra) ning meie valdavalt põhjamaiselt kalkide toonide taustal tõuseb bänd esile tõelise eksootikana.

Oma rolli taustahelina täidab album täielikult, paitades pulseerivate helidega kõrvatrumme nii, et aju sellest suuremat aru ei saa – seesama eikellegimaa efekt, kus muusika hõljub vaid teadvuse piirimail, hoides kuulajat oma esiletükkivamate momentide kütkeis.

Floating Pointsi (alias Sam Shepherd) esimene kauamängiv kannab nime „Elaenia”, mis viitab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsevale linnuliigile. Shepherdile andis nimiloo kirjutamiseks inspiratsiooni raamat, mis pajatas elust pärast surma, ja sellele järgnenud unenägu, kus rändlind eksis parve juurest ja peatus metsas, mis talle sooja pakkus ning lõpuks ta endasse neelas.

D.R.A.M. on Virginia hiphopi- ja rnb-artist, kelle tõus nüüd loodetavasti lõpuks pihta hakkab. Ei tahaks alustada tema tutvustamist sellest, et Drake oma „Hotline Blingi” tema eelmise aasta „Cha Cha” pealt maha viksis, aga nüüd on juba hilja. Tõde on väljas. Ja mõlemad osapooled on seda tunnistanud.

Detsembrinumbri luuleveerul astus üles Martin Vabat, kellelt ilmub kirjastuses Elusamus varsti neljas kogumik „Maahingamispäev”.

Sel pühapäeval, 20. detsembril toimub Kultuurikatlas Eesti Disainikeskuse poolt korraldatav disainiturg „Jõuluks koju”, kus seavad oma kauba lettidele parimad Eesti ja Leedu disainerid, et pakkuda võimalust lahendada viimasele minutile jäänud kingiostud veidi loovamalt kui klassikaliste villaste sokkide näol.