Müürileht

Pea 20 aastat teknoidseid niite kodumaalt piiride taha tõmmanud Margus Löve ehk Exit Safe Mode teeb oma värskel albumil „Xtension” kokkuvõtva austusavalduse teda kahel kümnendil saatnud klubikultuurile ja kõladele.

Kortermajade elanike jaoks on korteriühistu koosolek sissetöötatud formaat naabritega kohtumiseks. Kuigi see võiks majaelanikke kodanikena võimestada, aidata ühist elukeskkonda parandada ning soodustada heanaaberlikke suhteid, ei ole see praegu tihti nii. Põhjus on arutlemise asemel otsustamisele keskendumine.

Pilguheit kalanduse ajalukku näitab, et isegi kui inimesed on loodusressursside ammendumist kogenud ja suudavad seda tähele panna, kustub ohutaju mälust paari aastakümnega. Üheks põhjuseks on visalt taanduv uskumus maailmast kui lõputust varaaidast, mille varje võib kohata ka tänapäeva kliimakokkulepetes.

„Alfabeedi sünnimaa. Läti kolmanda aastatuhande kontseptuaalse luule esimene valikkogu”, ;paranoia, 2024. Koostanud ja tõlkinud Contra, toimetanud Piret Põldver, kujundanud Tuuli Aule, 144 lk.

Berliinis elav seksitöötaja jagab enda ja oma kolleegide kogemusi seoses stigmadega, millega nad tööl kokku puutuvad. Kuidas muudaks seksitöö dekriminaliseerimine selle ameti esindajate igapäeva ning üleüldist suhtumist naistesse+ ja vähemustesse?

28.–30. juunil toimub Valga lähedal asuvas endises raketibaasis R12 elektroonilise muusika festival Valga Glow. Ürituse korraldajad Villem Varik ja Kaido Kirikmäe räägivad, mis selle eriliseks teeb.

Sel nädalavahetusel esineb HALLi ja HUNGRi ühisel pööripäevafestivalil The Longest Day Belgia nu-rave’i duo Promis3. Uurisime bändi liikmetelt Brentilt ja Andraselt, mida nad teineteise puhul hindavad ning millist ruumi nad klubikultuuris loovad.

Lähisuhtevägivalla ennetamises käibetõena kinnistunud „kodu on naise jaoks kõige ohtlikum koht” peegeldab hästi soolise vägivalla olemust ja ulatust, kuid kordab tahtmatult käsitlust perevägivallast kui millestki privaatsfääri kuuluvast.

Eesti Pagulasabi ja ÜRO pagulasameti koostöös korraldatavaist küsitlusuuringutest ning neile tehtud pöördumistest selgub, et põgenikel on Eestis keeruline pääseda arsti ja psühholoogi juurde ning nad ei leia erialast tööd ega sobilikke eesti keele kursuseid. Paljudel neist pole aga isegi elamisluba.

Ehkki kellegi jaoks võib kodupood olla ka Ülemiste keskus, olid (on?) selleks enamasti väikesed keldripoed. Meenuvad talongid, kooperatiivikraam ja defkaglamuur; kodupoodide kvintessents Pääskülas; Paide, Merivälja, Kassisaba, Pelgu ja Muhu kauplused. Ja viimaks muidugi tarbimiskäitumist mõjutav moodne (tasuta) kullervedu.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Pride’i kuu puhul räägib kvääriklubi HUNGR kaasasutaja Melih Burak Yıldız, kuidas nad panustavad turvalise ruumi loomisesse.

Üle 30-aastased inimesed vabast tahtest võõrastega elupinda jagamas ei ole Eestis kuigi sage nähtus, kuid sellisel elutsemisvormil on väljakutsete kõrval ka piisavalt eeliseid.