Müürileht

Eesti muusikatööstus on arenemas ja üha enam märgitakse ära taustal mänedžeridena tegutsevaid naisi, kes jagavad siin meiega oma töö kitsaskohti ja eduelamusi.

Kaasaegse ehte- ja sepakunsti näitusteruum A-Galerii ootab taotlusi 2024. aasta näitusteks galerii SEIFIS ja AKENDEL.

Valimiste lähenedes rohkem ja valimistevahelisel ajal vähem räägitakse erakondade toetusnumbrite kõrval ka valimisaktiivsusest. Kõige arvukam on teadupoolest n-ö diivanipartei toetajaskond, keda on keeruline valimiskasti juurde meelitada. Viimastegi valimiste eel nägid parteid kurja vaeva, et oma kõhklevaid toetajaid hääletama veenda, isegi hirmutada. Kas valimisükskõiksust aitaks tõesti ületada vaid sund?

Esseekonkursi „Hoolimise üledoos” võidutöö kirjeldab, kuivõrd lihtsalt käib ökotsiidi normaalsusena tajumine, isegi kui hävinenud keskkonnaks on sinu enda koduümbrus. Õnneks on lugusid jutustades võimalik seda mälulünka täita.

Nüüdisaegsed muusikud püüavad ehitada noorematele kuulajatele silda Marju Kuudi muusikani ja juba puhtalt see eesmärk väärib tunnustamist.

„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest.

Hiljuti Tallinn Fashion Weeki tabanud kevadtormi valguses arutleb moekunstnik Karl Joonas Alamaa päevakommentaaris selle üle, milline on kohaliku moevaldkonna kasvulava ja tugivõrk noorte moeloojate jaoks.

Kui enamiku intervjuude puhul on võim ajakirjaniku käes, siis pimeintervjuu võtab selle ära ja paljastab ta halastamatule juhusele. Kolleeg ütleb intervjueerijale ainult aja, koha ja ehk ka mõne märksõna, mille alusel vestluskaaslane ära tunda.

Anno 2023 oleme jõudnud ringiga tagasi esteetilise töö peitmise juurde. Kui enne maskikohustust sai kasutatud toodete nimekirja kolme meetri kauguselt kirja panna, siis nüüd pingutatakse, et seda investeeringut varjata. Ka mehed, kes varem välimuse peale suurema tõenäosusega õlgu kehitasid, ei pääse enam ilutoodete tarbimise kohustusest.

The Soft Moon, Luis Vasquezi industriaalimaiguline postpungi projekt naaseb sel reedel Tallinnasse, et esitleda oma viimast albumit „Exister”. Enne 14. aprillil Sveta Baaris toimuvat kontserti võtsime kõne Los Angelesse, et rääkida tema loomeprotsessist ja muusikalistest juurtest.

Anna Hintsi lugu on lugu metsikust lapsest tundlikuks loovjõuks kasvamisest. Vestleme režissööriga alusasjadest: tema otsusest paraneda, väega kontakti loomisest, armastusest ja intuitsiooni usaldamisest kunstis.

jefferson ja hamilton olid omal ajal natuke rohkem räpiskeenes sees kui suburg ja koidula – aga veits võib neile andeks ka anda, sest parajasti ehitati kohalikku feminismi üles jne.