Artiklid
Vibratsioon esitleb: Madis Nestori plaadikogu
Kodumaiste melomaanide plaadikogusid kaardistav Vibratsioon on jõudnud plaadipoodniku, DJ ning muuseas ka Müürilehe rubriigi „Uus Eesti Biit” eestvedaja Madis Nestori vinüülistu juurde.
Vene juurtega eestlased kinnitavad eikuskil kanda
Festival VDRUG näitas, et noorte venekeelsete eestlaste probleem ei ole tunne, nagu oldaks eikuskil. Samuti ei morjenda ka halli passi omamine, vaid puudu on hoopis platvormidest, mille kaudu oleks võimalik väljendada nii enese identiteediotsinguid kui kujundada oma Eestit.
Marge Monko valiti esimese eesti kunstnikuna ISCP residentuuriprogrammi New Yorgis
Avalikule konkursile kahekuuliseks residentuuriks New Yorgis laekus 15 taotlust. Rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid New Yorgi kaasaegse kunsti institutsioonide kuraatoritest esindajad koosseisus Kari Conte (ISCP), Jessamyn Fiore (Rawson Projects), Ruba Katrib (SculptureCenter), Niels Van Tomme (Bukaresti biennaal) ja Karin Laansoo (EKKAK) valis häälteenamusega konkursi võitjaks Marge Monko.
Kuidas tühistada klišeed laval lugevast luuletajast?
Läti venekeelse luulerühmituse Orbita tekstide eestikeelse kogumiku ilmumise eel küsis Jayde Will rühmituse liikmetelt Artūrs Puntelt, Sergei Timofejevilt, Semjon Haninilt, Vladimir Svetlovilt ning nende mänedžerilt Inga Bodnarjukalt, millises kultuurikontekstis sai Orbita tegevus alguse, mis on tegutsemisaja jooksul rühmituse töös muutunud ning mida liikmed esinemiste puhul väärtustavad.
Plaadiarvustus: Viet Cong – Viet Cong (Jagjaguwar / Flemish Eye, 2015)
Kui Viet Congile võiks süüdistuse esitada, oleks see selle eest, et nad viitavad liigselt oma mõjutajatele, sest album kõlab peaaegu nagu post-pungi parimate palade kogumik.
Plaadiarvustus: Profile – Leap 005 (Leap, 2015)
Neljaosaline plaat kujutab endast muusikajada kui hoovust, mis rühib tormisest ja kapriissest merest hoolimata takistamatult edasi, sest tujukusest ei saa siin üldse kõneleda.Profile
Plaadiarvustus: Micucu – Debut EP (2014)
Kes sellise nimega bändist nagu Micucu veel midagi ei tea, siis tegemist on Uku Kübara ja Mick Pedaja kolm aastat koos tegutsenud duoga, mis viljeleb post-rokise hoiakuga instrumentaalmuusikat.
Plaadiarvustus: Markus Rafael Nylund – Dukkha (MRN Music, 2015)
Soomlasest muusik ja multiinstrumentalist Markus Rafael Nylund on omamoodi fenomen. Koduks on ta valinud Helsingi asemel Tallinna ning vastse debüütalbumiga „Dukkha” loodab ta siiralt maailma paremaks muuta.
Plaadiarvustus: Liblikas – Mothers’ Finest (2014)
Liblika uus LP „Mothers’ Finest” algab suurejooneliselt. Kohe on aru saada, et meil on tegu massiivse, ent keeruka müramasinaga, mis töötab oma massile vaatamata nagu kellavärk.
Plaadiarvustus: Duke Garwood – Heavy Love (Heavenly, 2015)
Kes tahab mugavalt „Heavy Love’i” paika panna, võib öelda, et tegu on alternatiivrokiga, mis on veits kantri, aga mõistlikkuse piires (nagu Townes Van Zandt).
Näitus „Peatus” tutvustab Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonnas valminud digitööde paremikku
Laupäeval, 14. märtsil Telliskivi Loomelinnaku Valgetes galeriides avatud rändnäitus „Peatus” tutvustab Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonnas valminud digitaaltööde paremikku. Lisaks Tallinnale jõuab näitus ka Pärnusse, Tartusse ja Riiga.
Uus Eesti Biit: Abstract Detail
Seal, kus hiphop tungib džässi suitsusele pärusmaale, mille väravas seisavad dub’i pulseerivad rütmid, tegutseb uue eesti biidi järjekordne saadik Abstract Detail. Eelmisel kuul andis ta välja oma esimese EP „Dreamscape”, mille pealkiri räägib ise plaadi helipildi eest. Liikumisele punktist A punkti B ehk teele DJ-puldist produtsenditooli palusime aga tal endal valgustava pilgu heita.