Müürileht

21. märtsil toimub Tartus Genialistide Klubis TRÄK •• BPM, kus kahel laval astuvad üles mitmed Eesti elektroonilise muusika artistid ja DJd.

Mirjam Puumeister luuletab, kuidas inimesest võib saada mets ja seejärel puuhalg riidas.

armastuse kabineti vallaliste sein on koht, kus saad ülevaate Eesti seksikaimatest ja müstilisimatest inimestest. loe ankeete ja võib-olla leiad siit endale kellegi, keda oled vaikselt eemalt imetlenud.

Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumis avati 2024. aastal näitus „Sugu ja lugu” 20. sajandi Eesti fotokunstist, mille fookuses on seksuaalsus ja kehalisus. Näitusel on palju huvitavat materjali, vahest isegi ülearu palju, sest vähemalt allakirjutanutel jooksis näitusesaalis juhe kokku: millest see näitus ikkagi on ja miks tekib vaatajal hooletusse jäetud tunne?

Noorte meeste radikaliseerumine pole paratamatus. Selle leevendamiseks on meetmeid alates haridussüsteemi reformimisest kuni avameelsete kübervestlusteni.

Puberteedi areng pruugib nad punkaritele omasest Rock FMi getost varsti välja tuua.

Keithy Kuuspu ja Katariin Mudisti näitus „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks” Tartu Kunstimajas on kahtlemata oluline tegu. Siin on järelmõtteid tunnustamisest kunstis ja tunnustamise kunstist.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord toppisime oma nina tekstiilikunstniku Johanna Ulfsaki avarasse ateljeesse.

Nimi DJd ei riku – DJ TBA (to be announced) alias võib küll viidata teatavaile identiteediotsinguile või ka olla metakommentaariks vaikselt paika loksuvatele peodetailidele, aga selle taga peituva Liisa Aani sõrmejäljed on mälupulgal juba piisavalt selged, et töötada eraldi kaubamärgina, mille vundamendiks on lopsakalt põrklevad latin club’i rütmid.

Tutvume Riste Sofie Kääri ja Elo Valneriga, kel esietendus 7. märtsil Von Krahli teatris tõsieluline performance-lavastus pealkirjaga „Nälg”.

Äsja oma teist tegutsemisaastat tähistanud multidistsiplinaarne artistikollektiiv Glitch Please esitleb täna Bandcampis oma värsket kogumikku „TERE”, kus teevad kaasa Olev Muska, Kiwanoid, Oudeis jpt. Praegu peamiselt leibelina funktsioneeriva Glitch Please’i alla on koondunud mitmed kohalikud eksperimentaalmuusikud, kelle käekirja iseloomustavad sellised žanrid nagu glitch, breakcore, IDM, ambient ja avangard.

Kulka esseekonkursi võidutöö, mis avaldati pseudonüümi alt, tõstatab küsimuse, kellel on õigus kelle nimel ja nime all sõna võtta.* Minu jaoks jääb peamisena sõelale empaatiaprobleem. Astuda esseed kirjutades kellegi teise kingadesse või pugeda lausa tema nahka on ju empaatiline žest?