Müürileht

Klass tuleb tagasi. Immigratsioonivastased rahutused, paremäärmuslike poliitiliste jõudude esiletõus, kärped avalikus sektoris – need on kõik ühiskonna klassistumise sümptomid, mille mõtestamiseks tuleks kirjeldada kapitalismi ilma roosade prillideta. Kas Eesti ühiskond on selleks valmis?

Hiiglaslikud silmamunad, antropomorfsed mehikesed ja badass’id närilised – koomiksilikust lowbrow-esteetikast välja kasvanud põrandaaluste loomeinimeste kogukond Ajuokse pakub kodu kunstile, mis ei võta end liiga tõsiselt.

Kümme aastat pärast Trentemølleri esimest kontserti siinmail, esineb taani tumedate elektrooniliste helimaastike ja unenäolise shoegaze’i maestro 18. oktoobril taas Tallinnas Helitehases, et esitleda oma uut albumit „Dreamweaver”.

Nõukogude Liidu kokkuvarisemine, domineeriv neoliberaalne ideoloogia ja idee „ajaloo lõpust” käisid suurepäraselt kokku veendumusega „klassi surmast”, ometi võib klassiteadvuse mõiste ja klassidünaamika jätkuv analüüs osutuda produktiivseks just praegu aktuaalsetes kontekstides.

Andra Teede küsib, millal hakkas hakkliha maksma poole luuletuse honorari.

Kas olukorras, kus 70% Eesti tudengitest on sunnitud õpingute kõrvalt töötama, saab neilt ikka nõuda üheks eksamiks 10 000 lehekülje läbilugemist, abstraktseid akadeemilisi ambitsioone ja soovi end vaimselt teostada? Võib-olla peidab ebavõrdsuse juur end nimelt kõrghariduse rahastamises?

Marxi nime suhu võtmise eest lajatatakse Eestis valusalt. Lajatavad inimesed, kelle jaoks marksism tähendab loomavaguneid ja koonduslaagreid. Nii ei saagi kritiseerida kapitalistliku süsteemi pimekohti, millele Marx osutas. Ometi on tema kriitika relevantne ka tänapäeval.

Kitarrist ja laulukirjutaja Mariin Kallikorm, kes teeb kaasa nii Tricky live-bändis kui ka Zoë Meadi projektis Wyldest, pani suve hakul kokku enda dream pop’i koosluse mariin k., kellega antakse uuel aastal välja debüütplaat „rose skin”.

Lisaks rahastusteemale oleks kultuurivaldkonnas vaja arutada arusaama tööst ja sellele korralik kapitaalremont teha.

Kuidas tajuda enese klassikuuluvust ja -päritolu, kui sellega kaasneb vastuoluline mahajätmise, samastumise, kohanemise ja häbi ring.

Vaba ja avatud keskkond ning ühine väärtusruum, mida alternatiivsed klubid pakuvad, võiks olla võti lõimumise edendamiseks. Selle mõju tuleks arvestada rohkem ka riigi tasandil otsuste tegemisel.

„Emalõvi” torkab sõrmega valusaisse haavadesse ja tegemata tundetöösse, ilma et kedagi risti löödaks.