Müürileht

We asked from this young artist what it's like to be a part of international art scene and what is the relevance of the medium?

Esitasime noorele kunstnikule küsimuse, kuidas on töötada rahvusvahelisel kunstiareenil ning mis tähtsust on enam meediumil?

2012. aasta A-galerii parima seifinäituse laureaadiks kuulutati rühmituse Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) postapokalüptiline ehtenäitus „VARJEND 2415”.

Karmen Otu arvustab Urmas Vadi viimatist romaani „Tagasi Eestisse”, milles tegelikkus ja fiktsioon on lootusetult segamini läinud.

Emilie Toomela ponders the traps of the rating system of Internet Movie Database.

Robert: „Kui laupäeva hommikul Haigla peolt koju kõndisin, siis ümisesin „Waterfalls”'i ühelt oma lemmikalbumilt „McCartney II”. Õudselt hea album aga saatesse sellelt kahjuks midagi ei jõudnud. Paljude teistega sama lugu."

Kui poisid 1. jaanuaril Tallinna sõitsid - mõned mehed vähem maganud kui teised - siis tuli jutuks, et Roma võiks saatesse tulla millalgi. Kaasa võttis ta Peetri, nii et kaks kotti plaatidega on seekord paremgi kui üks.

Ladyfestiga samal lainel on ka selle numbri filmiarvustus. „Hannah Arendt” räägib ühest oma aja säravast mõtlejast, filosoofiaprofessorist ja politoloogia teoreetikust, kelle nime ka linateos kannab. Filmi oli võimalik näha viimase PÖFFi EurAsia programmis ning Eesti vaatajateni jõuab see uuesti alates märtsikuust kinos Sõprus.

Väike hoiatus esmakordsetele kuulajatele, et see „raadiosaate kogemus” ei pruugi olla päris see mida ootate. Mängimisele alguses umbes kolm (või kaks) raadiosõbralikku laulu ja siis läheb käest ära (nagu alati).

Robert: „Ongi saadetega selleks aastaks ühelpool. Aitäh Pätsile ja Kährile, kes jätsid mu täna omapead Kink Konki (kuna mu enda tehnika on nüüd Tallinnas) ja seeläbi aitasid seda linti saada."

21. detsembril kuulutati seekordseks Sadolini kunstipreemia laureaadiks kontseptuaalse fotoga töötav Paul Kuimet. Pöördume siinkohal tagasi Kuimeti esimese olulisema näituse „In Vicinity” juurde ja hindame juba kinnistunud seisukohad veelkord ümber.

Järgnevalt pakun ma välja mõtte, et Eesti poliitilise kultuuri halvenemise üks tegureid on olnud naiste vähene kaasatus poliitikasse ja sooline ebavõrdsus üldisemalt.