Müürileht

Värske Eesti plaadifirma Halal debüütkogumik leiab justkui muuseas IDMi ja karmi astumisega techno ühisosa ja mängib selle lummavalt välja.

Aprillinumbri luuletustes sõnastatakse killustunud tõed ja ajastuülene karje.

Ebatavalisel ja võrgutaval moel põimuvad „Lenini valsi” lehekülgedel vägivald ja poeesia, robustne tänavakeel ning mustlasromansside lääge romantika.

Olgu kõne all sõda, kliimamuutused või terrorism – nali on nende kõigi puhul omal kohal, aidates kergendada meelt, tõsta moraali ning paljastada võimu variserlikkust ja ahnust.

Ehkki Prantsusmaa valimisi ei võitnud EKRE märg soovunelm Le Pen, siis küsimusi tekitavad nii madal valimisaktiivsus kui Macroni vähene populaarsus noorte hulgas.

Saatejuhi, ajaloolase ja muusikaajakirjanikuna tuntud Maarja Merivoo-Parro on astunud laulja-laulukirjutaja rolli ning annab homme, 29. aprillil välja oma esimese sooloalbumi artistinime Aprillo alt. Müürilehe vahendusel saab plaati „Humanities” eelkuulata juba täna ning lugeda, mis ajendas Maarjat muusiku kingasid proovima.

Täna leiab Eesti Rahva Muuseumis ja veebis aset kolmas rahvusvaheline Kultuurikompass. Manchesteri Rahvusvahelise Festivali jätkusuutlikkuse valdkonna juht Feimatta Conteh on ürituse üks panelistidest.

Ukraina küberruumis justkui ei toimukski midagi märkimisväärset ega silmapaistvat. Ent see on selle sõja kõige suurem müüt – kübersõda algas juba mõni tund enne tankide ja rakettide rünnakuid.

Igas raamatupoes müüakse teatavasti (muu hulgas) ka raamatuid, aga nendeni jõudmiseks tuleb tihti liiga palju energiat kulutada. Õnneks leiduvad mõned sellisedki kauplused, kus esil ongi raamatud ja kõik muu – kui seda üldse on – on kõrvaline.

Puude-aktivismist ja sandipungist lähtuv manifest kutsub puudega lugejat olema radikaalselt tema ise, võtma enda alla ruumi ning seljatama varem kohustuslikuna tundunud taustaks mängivaid nutuviiuleid ja häbi.

Suvelillede asemel püsikupeenrad, vähem anonüümseid muruplatse, teepeenrad kui biokütuse tooraine – rohepöörde elluviimiseks tuleks meie linnade ja infrastruktuuri haljastus muuta vähem hooldust vajavaks ja botaaniliselt paremini läbi mõelda. Lisaks kvaliteetsemale elukeskkonnale aitaks see suures plaanis nii raha kui ka muid ressursse kokku hoida.

Tänavuseks biennaaliks hollandlaste Rietveldi paviljoni üle võtnud kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi ning kuraator Corina L. Apostol uurivad oma näitusega koloniaalajaloo, kurnamise ja botaanika ristumispunkte 19. sajandist kuni tänapäevani.