Müürileht

Tallinnas kunagi vohanud putkakaubandust on jäänud veel esindama viimased vaprad mohikaanlased, kuulutades nii ühe ajastu võimalikku lõppu.

Linnakeskkonnas on tühermaad olnud koht, kus inimesed saavad sekkuda maastikku sõltumata sotsiaalmajanduslikust staatusest. Kui gentrifikatsioon jõuab rohealadele, tõrjutakse sealt esimesena välja õhema rahakotiga ühiskonnagrupid koos nendele omaste praktikatega.

Lühialbumi nimilugu kõneleb Pärnoja perekonna teekonnast, „[…] kus jõe ühel kaldal [on] õde, teisel vend, kes küll teineteist mäletavad, aga enam ei kuule, ei tunne ega mõista…”

Kuidas muutub jalutaja roll ja tema maailma tõlgendamise viis, kui jalutuskäigu peamiseks fookuseks saab vaatlemise asemel kuulamine.

Piltide lugu on olnud kunsti- ja fotograafia ajaloos alati ka sõdade ja lahingute lugu, mis on täitnud monarhiate kõrgperioodil teatavaid propagandistlikke ja sümboolseid ülesandeid.

Z-generatsioonil ei jää peale woke-olemise midagi muud üle. Põlvkonna muresid püüdis noortepärases võtmes peegeldada VAT Teatri lavastus „Woke ja vihane”.

15-aastaselt üksinda aastaks Saksamaale, 17-aastaselt ettevõtjaks, 23-aastaselt linnapeakandidaadiks, kõigest paar kuud hiljem erakonna juhiks. Johanna Maria Tõugu lend poliitikaorbiidile on sellega alles alanud. Tema siht on Toompea ja eeskujud suuresti kuskil Euroopas. Ta teab, et tähtede poole pürgimine roheliste erakonnas saab olema kadalipp, aga kiirelt ja mugavalt orbiidile jõudmine poleks temale omane.

Ajakiri Teater. Muusika. Kino tähistab aprillis oma neljakümnendat sünnipäeva. Sel puhul vestlesid TMK peatoimetaja Madis Kolk ja Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov kultuuriajakirjandusest nii oma väljaannete vaatevinklist kui ka laiemalt.

Mis teema on helikunstiga? Viimaste kuude jooksul on kutsed seda kogema tulla tundunud lakkamatud ja pinnad justkui tahaksidki kulutada kogu eelarve audioeksperimentidele. Kõrva peale pannes leiab küll kogemusi punkröögatustest trammikriginani, kuid nende vahele võivad pudeneda küsimärgid.

Autode tänavaruumi ilmumisega said jalakäijatest tüütud ja ohjeldamist vajavad tegelased, kes tuli reeglitele allutada – et nad ei läheks üle tee sealt, kust on loogilisem ja otsem, vaid sealt, kust on mugavam autojuhtidele.

Demokraatliku maailma teeb tugevaks see, et ta ei põhine jäigal jõul ja on seetõttu paindlik. Miks on paindlikkus oluline? Sest inimene ise on muutlik, vastuoluline ja silmakirjalik.

Ajal, mil lääne muusika oli Eestis veel defitsiit, levis melomaanide hulgas muusikaustikute, plaadivahetuse ja -kopeerimiskultuur, mis kandis endas ka protestivaimu nõukogude igapäeva vastu.