Müürileht

Tänapäeva inimest ei ohusta mitte teadmiste puudus, vaid nende üleküllus. Ülekülluse tekitamisega näevad sageli vaeva terved tööstusharud, mille elujõulisus sõltub nende suutlikkusest manipuleerida uute teadmiste loomist ja summutada ebameeldivate faktide levikut.

Kasvavat arvutusvõimsust on juba pikka aega meditsiinivankri ette rakendatud. Psühholoogilise trauma ja sellest tulenevate stressihäirete tehnoloogia abiga ravimine tundus kaua võimatu, kuid nüüdseks on katsetatud edukalt hulganisti lahendusi, mis toimivad ka ilma selle tagamaid lõplikult tundmata.

„Kelle kõht ei korise, selle meel ei porise,” ütleb üks kaunis vanasõna. Küllap see nii ongi ehk mida kurvem meel, seda kurvem keel ning vastupidi. Seda, et trauma võib olla seotud ka suu ja seedetraktiga, tõestavad mitmed lood nii elust enesest kui ka kunstist.

Jaanuaris ilmus Sirbis Maarin Ektermanni ja Airi Triisbergi põhjalik üleskutse kunstivaldkonna tasude tõstmiseks ja õiglaste tasumäärade kehtestamiseks. Selleks et üleskutse edasi kajaks ja loodetavasti ka tegudeni jõuaks, pöördusime uuesti selle autorite poole.

Eelmisel nädalal ilmus plaadifirma Sünoptik alt eksperimentaalse muusika kogumikalbum „Vahelüli”, millel kõlab seitse teost erinevatelt esitajatelt Eestist ja välismaalt. Rääkisime plaadi koostanud ning sellel ka muusikutena üles astuvate Riho Kalli ja Eleonora Kampega.

Eksperimentaalse elektroonika artist Fremen esitleb oma uut muusikavideot loole „Non Nobis Solum”, mis on esimene singel tema tulevaselt albumilt „Incantations”.

Eelmisel nädalal avati Juhan Kuusi dokfoto keskuses publikule Aleksandra Lemke näitus „Meist”. Sanna Kartau tõmbas fotograafi avamispeolt korraks kõrvale ja uuris temalt suhete, immigrant olemise ja müra kohta.

Ukraina sõda on käivitanud Eestis tõelise annetamisbuumi. Kuna eestlased pole varem innukalt annetanud, kuluvad marjaks ära mõned näpunäited, mis aitavad igast annetatud eurost abivajajate jaoks maksimumi välja pigistada.

11.–13. märtsini toimuva oksjoni tulu läheb täies ulatuses Ukraina toetuseks.

Kuigi me ei tea, kuidas olukord võib päevade või isegi tundidega muutuda, saame olla kindlad selles, et Ukraina vajab meie abi. Olgu selleks kütus, relvad, ravivahendid, toit või materjalid kriitilise infrastruktuuri ülesehitamiseks – iga sent, tegu ja tugi loeb ning meil on võimalus anda oma panus nii Ukraina iseseisvuse säilitamiseks kui ka Euroopa julgeoleku kindlustamiseks.

Meie igapäevakogemuses ei ole trauma teatavasti midagi liiga positiivset, vaid miski, millega peaks tegelema, millest tuleks vabaneda. Samas ei paista kirjanikud, filmitegijad ja sarjamaailmade loojad kuidagi traumanarratiivita läbi saavat. Ikka peab tegelasi motiveerima ja defineerima mõni rõhuv kogemus lapsepõlvest või hilisemast elust.

Helgi Saldo retk läbi interneti(kuri)kuulsuse on sisaldanud ehedat vaimse tervise murede, identiteediküsimuste ja olmedraama jagamist aina kasvava publiku ees. Tähelepanu ei võrdu aga alati lähedusega.