Müürileht

On hoiakuid ja hirme, mis kanduvad edasi põlvest põlve. Lapsed ei ole siiski määratud kordama oma vanemate ja vanavanemate saatust. Alguspunkt põlvkondadeülese traumaga toimetulekuks võib olla perealbumite lehitsemine, esitades paralleelselt raskeid küsimusi ja kuulates tähelepanelikult.

Kuigi suur osa vaimse tervise teemalistest debattidest on keskendunud tervishoiuteenuste kättesaadavusele, oleks aeg hakata suurendama kogukonna rolli vaimse tervise ennetamisel ja esmaabi pakkumisel.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord vaatame, kuidas üks pealtnäha süütu praktika võib tekitada tormi veeklaasis.

Märtsi esimestel päevadel panid raamatukogud üle Eesti kokku Ukraina-teemalised väljapanekud, et näidata oma toetust ning pakkuda kogukonnale informatsiooni Ukraina ajaloost, kultuurist ning teemakohasest kirjandusest.

22. märtsil ilmub Eleonora Kampe ja Kalle Tikase ühisprojekti Ringhold kolmas album „KAEV”, mis puudutab meid ümbritseva elukeskkonna hävimise temaatikat.

Aasta alguses tuli välja kaks avalikkuse tähelepanu pälvinud dokfilmi, mõlemad eesti inimeste väljarände teemal: Moonika Siimetsa „2 tundi õnneni” ja Terje Toomistu „Põlvkond piiri taga”. Intervjuus autoritega arutame rändama kutsuvate tegurite, lahkumise häbi ja palgavaesuse üle.

EiKi uut albumit sobib kenasti iseloomustama just selle pealkiri. Selline vinelooris helimaastik ja teisalt nagu pehmissoe vaip, millesse end ses lõpmatus laupäeva hommikus kulgedes olesklema keerata.

Hoolimata kõigest hirmsast ja nukrast, mis lähemal ja kaugemal meie ümber toimub, on meil ikkagi kultuuri. Ikka toimub esietendusi, esilinastusi, kuulutatakse välja kirjanduskonkursse, avatakse näitusi, peetakse konverentse…

Etenduskunstide platvorm otsustas oma senised tegevusplaanid külmutada, et keskenduda Ukraina pingutustele kaitsta ennast Venemaa Föderatsiooni poolt alustatud sõja eest. Annetuste kogumiseks toimub eˉlektronis õhtuti Solidaarsuskino.

Märtsi luulerubriik liigub mööda põlenguid, ajajooksu ja oma surelikkuse tunnetamist.

Ukraina sõda muutis Kremli jutupunktide edastamise Eestis senisest keerulisemaks. Eesti inforuumi kvaliteedi parandamiseks ja meie riikliku iseolemise tugevdamiseks ei piisa pelgalt Kremli inforelvana kasutatavate telekanalite keelustamisest. Selleks tuleb astuda otsustav samm riigikogu erakondadel, et sõnastada ja hakata levitama Eesti riiklikest huvidest lähtuvaid narratiive.

Praegu Ukrainas toimuva sõja õigustuseks püüab Venemaa president tuua üha sõgedamaid traumanarratiive, mis samal ajal kisuvad lahti Ida-Euroopa vanad haavad.