Müürileht

Seni, kuni me veel hõljuvad valguskerad ei ole, võime teha rahu mõttega, et meie kehalisuses peitub võimalus, mitte oht. Aju on ainult üks tervest hunnikust kogemisvõimelistest organitest. Nahk, lihased, silmad ja sõrmed tuleks tagasi mänguväljakule kutsuda – näiteks tantsima.

Kuidas panna rahvas võimalikult eufooriliselt tantsima? Mängi neile näiteks võimalikult kiiret muusikat! Seda, kui kõrge on peoliste bpm’i-taluvuse lagi, testib Karin Nahkur, DJ-nimega CT Venom.

Tommy Cash on endale nime teinud kui kaasaegse Eesti kõige olulisem kultuurieksport. Kas see tiitel teeniti välja läbi ausa loomeprotsessi või peitub kulisside taga hoopis midagi muud?

2020. aasta kevad tõi kaasa virtuaalnäituste buumi, sest uksed sulgenud näitusemajad pidid ühel või teisel moel oma tegevuse veebi kolima. Kuigi virtuaalnäitused ei ole midagi enneolematut, annab siiski tunda kiirus, millega muuseumid ja galeriid pidid reageerima.

Lõhed eri eagruppide maailmavaadete vahel ei ole alati väikesed ning suhted soojad. Harjumus noorematele põlvkondadele etteheiteid teha ulatub juba tuhandete aastate taha.

Bedless Bonesi „Bending the Iron Bough” võiks hästi sobida heliribaks mõnele kummastavale Skandinaavia mõrvamüsteeriumile.

Laura Juno albumi temaatikat kirjeldavad sellised märksõnad nagu 2020, isolatsioon, nutitelefon ja sassi löödud maailm.

Kirg Ida-Euroopa kultuuri vastu võib tärgata pealiskaudsetest sammudest, kuid nende astumisel ootab avastamist palju komplekssem ja värviküllasem maailm, nagu arvab endiste idabloki riikide kultuurielu kajastava väljaande The Calvert Journal peatoimetaja.

Eelmisel nädalal kuulutati välja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskuse, Eesti Kunstikoolide Liidu ja Pärnu Kunstide Kooli poolt korraldatud „kunst + töö = MEEM” meemikonkursi võitjad. Konkursi fookuseks oli töö ning sellega seotud arusaamad ja probleemid.

„Purgatory” esitajaks on küll Karl Martian, kuid album on suuresti Internet Cafe liikumise alla koondunud produtsentide ja mõttekaaslaste nägu.

Uurime, kuidas aitab niivõrd lihtne asi nagu kõrvitsalate naisi alavääristada ning miks ei ole naistele sobilikud ja neid abistavad leiutised ajalooliselt erilist edu saavutanud. Lõppeks selgub seegi, kuidas saaks vabastada keskkonnahoidlikkuse „naiseliku hobi” stigmast.

Kremli nõudmistest NATOle ja Ameerika Ühendriikidele kumab läbi aastaid tagasi sõnastatud narratiiv 20. sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist, mille tagajärgi püüab Putini-Venemaa aina kurjemalt likvideerida.