Müürileht

Ilmselt on nii mõnigi kriitik puutunud kokku kimbatusega, kuidas öelda, et teosega on mindud lati alt läbi, või laulnud mõtlemata kaasa kiidu- või laitusekooriga. Siin on praegustele ja tulevastele arvustajatele ja artistidele mõned näpunäited, kuidas muusikakriitikat tehes ausaks jääda ja sellega toime tulla.

Televisioon on läbimas digipöörde esimest arenguetappi. Oleme teel üha kasvava platvormide liidestamise ja ühiskonnaelu süveneva meediastumise poole. Selles olukorras on paslik küsida, kuidas saaks Eesti telekultuur muutuste keerises rahvuse igapäevaelu keskmesse jääda?

Põhjamaises talves Murmanski poole loksuv „Kupee nr 6” püsib kuni lõpuni välja hoole ja armastusega valatud rööbastel.

Rene Köster raputas oma soololavastuse „MASC II MASC” esietendusel rahvast metalli, bassi ja neoonvärvidega.

Värskelt kinodes linastuva ja Cannes’i filmifestivalil grand prix’ võitnud filmi „Kupee nr 6” stsenaristid räägivad oma elukutsest, pikaajalisest kogemusest telesarjadega töötamisel ja filmilise romantika asendumisest praktilisusega.

Hübriidmeediumite ajastul, kus on käimas üks suur tehnoloogiline svingerite pidu, kestab televisioon hübriidrünnakutest hoolimata visalt edasi.

Tartu ja Tallinna peomaastikuga sina peal olijad on ilmselt sattunud nii mõnelgi korral kuulma askeetliku nimega noa ehk Kätlin Õuna DJ-sette. Igapäevaelus turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevale Õunale ei meeldi iseend aga pjedestaalile sättida, mistõttu see ankeet on üks esimesi väljundeid, kus noa end ka sõnas lahti harutab.

Head, ent mitte kuidagi ainsad näited muusikažanritest, mis kipuvad toituma tumedast nektarist ja olmest, on post-punk ja new wave. Nende alla liigitab oma albumi ka Merry Go Raum.

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Seekord tuleb juttu sellest, et ka kõige mõjusamad valed sisaldavad alati terake tõtt. Kuulujutud, vandenõuteooriad, pooltõed – nimetagem neid kuidas tahes – tekivad valdavalt tõese info pinnalt.

Artikkel eesti keele olukorrast ja selle õppimise võimalustest Ida-Virumaal ilmus esmakordselt venekeelses veebiajakirjas Äkki ning on tõlgitud eesti keelde Müürilehe Ida-Viru teemanumbri raames.

Džässmuusik Karmen Rõivassepa kvarteti album „Breathe” on üks ühele isiklik muusikaline vestlus, mille märksõnadeks on ausus ja haavatavus ning mida kannab julgus hingevalu, melanhooliat ja tujukust avada, mitte vältida.

Kuigi Eesti kontekstis on tavaks käsitleda integratsiooni pigem sotsiaalpoliitilise nähtusena, mis on seotud eelkõige rahvusliku (kõige sagedamini vene-eesti-suunalise) lõimumisega, avab Anna Kaare luulekogu „InteГрация” teemat palju laiemalt.