Müürileht

Kuigi abstraktseid kõlakaid sellest, kuidas Zavood vist pannakse varsti kinni, mäletame kõik, tuli läinud reedene teadaanne, et nädalavahetusel peetaksegi tõesti Zavoodi viimased peod, kuidagi eriliselt suure šokina. 26 aasta sisse on mahtunud igasugu lugusid ja nii palusimegi paaril sõbral korraks mälusoppidesse kaevuda ja sealt mõni tore lugu välja kraamida.

Lõppeva aasta moesõnadeks on kerkinud taas kontekstitundlikud „rahvas” ja „eliit” ning see on muidugi tore. Huvitav oleks isegi teada, kelleks tahavad suureks kasvades saada praegused lasteaialapsed – kas rahvaks või eliidiks?

Sel nädalavahetusel, 26.–28. novembril, korraldavad etenduskunsti platvormi eˉlektron asjapulgad minifestivali Nature As Magic. Ürituse peakorraldaja on Hendrik Kaljujärv, kelle käest uurisime nii festivalil aset leidva kui ka heliloome ja organiseerimise suhte kohta.

Ave Vellesalu ja Ivar Murd sõitsid autoga läbi sügisese Ida-Virumaa, peatusid seal, kus süda kutsus, ilma käsu ja korralduseta, ning lõid sellest rännakust omamoodi armastusavalduse.

Põlevkivituha väärindamine on täies hoos ja tuhamäed, Ida-Virumaal asuvad põlevkivitööstuse monumendid, võivad olla aastakümne pärast juba minevik. Stuudio Aine uurib, mis muutusi võimaldab lendtuha ümbertöötamine inimskaalal ja disainipõhiselt.

Feminismi ideedest kantud ruumiloomel on maailmas ette näidata palju positiivseid algatusi ja sel on potentsiaali meie avalikku ruumi edendada, ent ometi pole see oma kanda siin ideoloogilise loosungina (veel?) eriti kinnitanud. Miks nii?

Septembris oma teise EP „TLL.02” üllitanud Jonas Kaarnamets ehk jonas.f.k näitab, et ühe indie-bändi kitarristi vammuste all peidab end muusik, kes ei pane kätt ette ka diskovaimust kantud popmuusikale ega karda kingapõrnitsemise asemel puusa nõksutada. Sel nädalal nii Tartus kui ka Tallinnas Jõulujazzil üles astuv Jonas räägib oma metamorfoosidest lähemalt.

jonas.f.k on võtnud oma suunaks täisverelise popmuusika, mis ei lase end defineerida trendidel, vaid loob hoopis ise ükskõikselt uut moodi.

Ida-Virumaa ebasoodus demograafiline olukord pole ammu saladus. Selle piirkonna rahvaarv on alates 1990. aastatest pidevas vähenemises. Kui 1990. aastal elas Ida-Virumaal 220 tuhat inimest, siis tänapäeval on sellest numbrist alles 130 tuhat.

Narva on tuntud Kreenholmi, piiripunkti ja Hermanni linnuse poolest, kuid alternatiivkultuuri süda tuksub seal hoopis omanäolises jõeäärses muusikaklubis, mis tõmbab nii kohalikke kui ka kaugema kandi rahvast.

PÖFFi ajal on võimalik näha filme erinevatest maailma nurkadest, mille otsa ei pruugi enam kunagi sattuda. Järgnev valik on spetsiaalselt teile, kes te tahate teada kui põnevaid rahvaid ja inimesi meie planeedil elab. Juttu tuleb kolmest filmist, mille sündmused leiavad aset Ida-Türgi mägedes, Amazonase vihmametsas ja New Yorgi metroos.

Kes ei oleks kuulnud Tartus asuvast Pirogovi pargist. Ent vähesemad teavad, mis mees ja teod peituvad Pirogovi nime taga. Temast ja teistest 19. sajandil ja 20. sajandi algul Tartu Ülikoolis tegutsenud kirurgidest järgnevas loos juttu tulebki.