Seekordne festival Baltoscandal tuleb teisiti – nagu enamus asju tänases ajas. Aga ta tuleb, 1.–4. juulini Rakveres.

Järjekorras 16. festivali kava põhimõtted olid koos juba aasta alguses ja mõningate muudatustega jõudsid need avalikuse ette 1. mail. Vahepeal oli aga reaalsus muutunud ja koos kava väljakuulutamisega teatati ka festivali mittetoimumisest. „Meie jaoks oli tähtis tuua esile need kunstnikud ja lavastused, kes olid esialgselt Baltoscandali kavas. Oleme väga tänulikud ja uhked kunstnike ja kollektiivide üle, kes meiega selle tee läbisid, meid usaldasid ning kellega loodame kohtuda Eestimaa lavadel tulevikus,” sõnavad korraldajad.

Festivali sisulisi arutelusid jätkates vaadati üle nimekiri Eestis kevadel ärajäänud esietendustest. Protsessi tulemusena sündis festivali erakorraline kava, kus domineerivad kevadel Eestis toimuma pidanud esietendused, mida on kokku üheksa. Lisaks õnnestus esialgsest kavast alles jätta kaks sinna valitud Eesti lavastust, kolm teatriteemalist filmi ja üks installatsioon välismaalt.

1.–4. juulini toimuval festivalil esietenduvad seega järgmised lavastused: Karl Saks „Planet Alexithymia”; eˉlektron „Romeo & Julia #5”; Liis Vares / Sõltumatu Tantsu Lava „Sinust saab tantsija!”;
Jarmo Reha „WhiteWash”; Anatoli Tafitšuk / Emer Värk „K O O S”; Andres Noormets / Rakvere Teater „Alibi”: Sveta Grigorjeva „TEKHNE”; Karl Koppelmaa / Teater KELM „Stendhali sündroom”; Valters Sīlis / Vaba Lava „Mul oli nõbu”.

Lisaks saab näha kahte kodumaist teost, mis esietendunud juba varem: Lauri Lagle „Paratamatus elada ühel ajal” Von Krahli teatrist ning Kristina Normani kiidetud loeng-lavastus „Lighter Than Woman” Kanuti Gildi SAAList.

Rahvusvahelisust toovad kolm teatriteemalist filmi. Itaalia filmitegija Giulio Boato dokumentaalfilm „Shiro Takatani, between nature and technology” on Jaapani legendaarsest kunstnikust ja lavastajast Shiro Takatanist. „Die Kinder der Toten” on tuntud Ameerika tearitrupi Nature Theatre of Oklahoma omanäoline mängufilm, mis põhineb Elfriede Jelineki samanimelisel romaanil. Prantsuse dokumentalisti Patric Chiha film „Si c’était de l’Amour” esilinastus varakevadel Berliini filmifestivalil ning jälgib tuntud lavastajat Gisèle Vienne’i ja tema tantsijaid, kes tuuritavad mööda maailma menulavastusega „CROWD”.

Lisaks on festivali ajal võimalik osa saada Jaapani koreograafi Hiroaki Umeda installatsioonist „Haptic Installation”.

Lisainfot leiad Baltoscandali kodulehelt.