Produtsent Bert On Beats jätkab oma värskel albumil „EIGHT” paljuski samasuguse põrutava techno-küttega, mis kõlas juba plaatidel „TEN” (2019) ja „NINE” (2020), kuid sellest tumedusest moodustuvad värskel albumil ettearvamatud mustrid.

★★★★★

Ausalt öeldes ei tea ma ühtki teist produtsenti, kes avaldaks sama artistinime alt niivõrd seinast seina loomingut. Kui panna värske plaadi „EIGHT” kõrvale näiteks kümme aastat tagasi ilmunud „Antenna of Tallinn”, siis ei saa kuidagi öelda, et Bert on astunud väikese sammu seniselt kursilt kõrvale, vaid ta on ikka täie hooga vastassuunda põrutanud. 

Troopilistest rütmidest läbiimbunud helge ja suvine tantsubiit on asendunud mahlaka, kuid vabalt põrgu eeskotta sobiva deemonliku techno-ollusega. Üks on aga samaks jäänud: Bert on üks Eesti parimaid produtsente, tema käekiri on rikkalik ja enneolematult nüansirohke, isegi arvestades, et antud juhul teeb ta (vähemalt pealtnäha!) rõhutatult lihtsakoelist nn angaari-techno’t. Põhjalikumal kuulamisel aga selgub, et neist jõulistest rütmidest moodustub vaid laiem raamistik, kuhu Bert On Beats paigutab isegi ambientliku ja jutustava autorielektroonika, milles on elemente techno’st, industrial’ist ja nüüdisaegsest klassikalisest muusikast. 

Kuigi olen juba korduvalt üsna meelevaldselt väitnud, et „EIGHT” on techno-album, siis mida lugu edasi, seda enam hakkan oma väites tegelikult kahtlema. Kui üldse, siis on Bert On Beats võtnud aluseks vaid žanri n-ö välise kesta, teda ei huvita tüüpilised klišeed, vaid kõigest see tähendusruum, mis selle muusikaga kaasas käib. Seega võib isegi öelda, et Bert otsekui taltsutab techno ja sunnib seda käituma täpselt nii, nagu talle parasjagu meeldib. Enesekindel lähenemine, mis töötab sada protsenti.

Huvitav, kas lähiajal loodab Bert On Beats jõuda numbrialbumitega nulli välja? See teeks rõõmu, sest järelikult jagub seda materjali veel pikaks ajaks.