Catapulta – Badminton (Legendaarne, 2018)
Lugemisaeg 2 minCatapulta on Gorõ Lana liikmete MF Lefi ja Magnum Pi ning produtsendi LowK ühisprojekt.
Tegu on UK-maigulise kraamiga, mis Eestisse marjaks ära kulub. Leidub elemente jungle’ist, 2-step’ist ja muust. Siinne kompott on samas ebakonventsionaalsem kui žanrišablooni järgimine või lahtrite täitmine. Elemendid vahetavad kohti ja väänlevad justkui tantsiskledes või lauapalli pärast võideldes, nii et kord üks, siis jälle teine esiplaanil on. Sageli leidub tööjaotust, kus rütmi- ja bassisektsioon haarab ohjad, samal ajal kui house’ilikud sündilained kõike taustal stoiliselt menetlevad.
Lüürilist poolt siinkõneleja paraku ei mõista, kuid eklektilise taustamateeria poolest võib paralleele tuua Gribõga. Mängitakse dünaamikaga ja tehnilisi värsse esineb mõlemal sõnameistril, kuid eelkõige jäävad Lefi rolliks nõelteravad riimid, kui Pi läheneb biidile samas tihti hoopis teise, tsentrist väljas oleva nurga alt.
Avapala „Adici” sõidab gruuvi peal kirka ja tummise vahet ning jõuab välja trap’iliku koodani;„Namöki” on kõige teravam temposutsakas ja „Spot” tabab seda piiri, kus ta pole ei liiga loid ega rahutu nagu see haruldast tõugu inimene, kes on täpselt õigel määral und saanud. Eristub ka kardinalangetaja „Šepot”, millest immitseb postkaardilikku suvehämust nostalgiat, mis ka vokaalilt sama mahe on. „Badminton” lajatab küll.