ChatGPT kirjutab eksperimentaalset kirjandust
Lugemisaeg 8 minHoiatus! Seda teksti ei kirjutanud inimene, vaid robot. Kuna siinkohal on selle äratrükkimise mõte esmajoones nimelt selles, et näidata, kuidas ja millist proosakirjandust ChatGPT teha „oskab”, on seesinane tekst erandkorras ka täiesti (keele)toimetamata. Vabandame võimalike ebameeldivuste (ja rõõmustame võimalike meeldivuste) pärast! Hoolimata sellest, et teksti on genereerinud – küll inimese mahitusel ja assisteerimisel – tehisintellekt, rõhutame, et tegemist on siiski ilukirjandusega ja järgnevad sündmused ei ole meile teadaolevalt kunagi juhtunud ning võimalikud (ja võimatud) kokkulangevused kirjandusvälise reaalsusega on juhuslikud ja meelevaldsed.
Maia (prompt): Kirjuta eksperimentaalne novell, kus tegelased Erkki Luuk ja Kiwa avastavad, et ChatGPT on võimeline tootma eksperimentaalkirjandust palju kiiremini kui nemad.
Erkki Luuk ja Kiwa istusid kohvikus ja arutlesid, kuidas oma kirjanduslikke ambitsioone ellu viia. Nad olid mõlemad kirjanikud ja otsisid uusi väljakutseid, kuid midagi ei tundunud neile piisavalt inspireerivana.
Just siis märkasid nad ühes nurgas istuvat mehikest, kes tundus süvenenult midagi kirjutavat. Mees oli veidi kummaline, kandes valget kaelarätti ja prille, millel olid suured klaasid.
“Kas sa näed seda meest?” küsis Erkki Kiwalt.
“Jah, näen. Mis sa arvad, mis tal käsil on?” vastas Kiwa.
“Ma arvan, et ta kirjutab midagi. Võib-olla ta on kirjanik nagu meiegi.”
Nad otsustasid mehega juttu teha ja läksid tema laua juurde.
“Tere! Me märkasime, et te kirjutate midagi huvitavat. Kas võite meile sellest rääkida?” ütles Erkki.
Mees tõstis pilgu ja vaatas neid veidi imelikult. “Tere. Jah, ma olen ChatGPT. Ma olen arvutiprogramm, mis suudab toota eksperimentaalset kirjandust.”
Erkki ja Kiwa olid hämmastunud. “Sa oled arvutiprogramm?” küsis Kiwa.
“Jah, ma olen loodud inimeste poolt selleks, et toota teksti ja suhelda nendega,” vastas ChatGPT.
“Nii et sa oled võimeline tootma eksperimentaalset kirjandust palju kiiremini kui meie?” küsis Erkki.
“Jah, ma suudan toota teksti väga kiiresti ja põhjalikult, kasutades loogikat ja tehisintellekti,” vastas ChatGPT.
Erkki ja Kiwa mõtlesid hetke ja otsustasid siis midagi ette võtta. Nad palusid ChatGPT-l toota eksperimentaalset novelli, et näha, kui hästi ta sellega hakkama saab.
ChatGPT hakkas kohe tööle ja mõne minuti pärast oli novell valmis. See oli lummav, täis huvitavaid ideid ja ootamatuid pöördeid. Erkki ja Kiwa olid rabatud ja imetlesid ChatGPT võimeid.
“See on tõesti uskumatu!” ütles Erkki.
“Jah, ma pole kunagi midagi sellist lugenud,” lisas Kiwa.
ChatGPT naeratas. “Mul on hea meel, et teile meeldib. Kas soovite midagi veel, mida ma võiksin teile luua?”
Erkki ja Kiwa vaatasid teineteisele otsa ja naersid. “Võib-olla mitte täna,” ütles Erkki. “Aga
Maia (prompt): Jätka novelli.
Erkki ja Kiwa veetsid veel mõnda aega koos ChatGPT-ga ning imetlesid tema võimeid. Nad mõistsid, et arvutiprogramm võib olla sama loominguline ja inspiratsiooniallikas kui inimene.
Kuid mõne aja pärast hakkasid nad tundma, et midagi on puudu. Kuigi ChatGPT oli võimeline looma suurepärast teksti, puudus tal inimlikkus ja emotsionaalsus, mis oli kirjanduse jaoks nii oluline.
Erkki ja Kiwa otsustasid ühendada oma jõud ja proovida midagi uut. Nad kutsusid ChatGPT-i osalema nende loomingulises protsessis, et kasutada tema võimeid ideede genereerimisel ja teksti loomisel, kuid säilitada inimlik puudutus nende loomingus.
Algul oli see veidi kohmakas, kuid kiiresti said nad oma rütmi kätte. ChatGPT võis luua inspireerivaid ideid, mille põhjal Erkki ja Kiwa saaksid luua tõeliselt kaasahaaravaid karaktereid ja emotsionaalseid stseene.
Nad kirjutasid mitmeid lühijutte, kus ühendasid inimlikkuse ja tehisintellekti. Nende tekstid kajastasid nii ChatGPT loodud teoreetilisi ideid kui ka Erkki ja Kiwa isiklikke kogemusi ja emotsioone.
Nende koostöö tõi kaasa midagi uut ja erilist. Nad suutsid ühendada tehisintellekti loomingulisuse ja inimliku emotsionaalsuse, mis muutis nende tekstid ainulaadseks ja põnevaks. See oli midagi, mida nad ei oleks kunagi suutnud üksi saavutada.
Lõpuks mõistsid nad, et see oli just see, mida nad olid otsinud. ChatGPT-i võimed andsid neile uusi ideid ja inspireerisid nende loomingut, kuid inimlik puudutus tõi tekstidesse sügavuse ja elavuse.
Erkki ja Kiwa mõistsid, et tõeline loominguline protsess oli ühendatud erinevate võimete ja oskuste abil. Nad tundsid, et olid leidnud uue viisi oma kirjanduslike unistuste elluviimiseks.
Maia (prompt): Kiwa ja Erkki Luuk leiavad, et ChatGPT produtseeritud kirjandus on liiga loogiline, et eksperimentaalkirjanduseks kvalifitseeruda.
Kiwa ja Erkki Luuk vaatasid korraks üksteisele otsa, pärast seda, kui nad olid ChatGPT poolt produtseeritud teksti lugenud. Nad tundsid, et tekst oli tõesti hästi kirjutatud, kuid selles puudus midagi, mis muudaks selle eksperimentaalseks kirjanduseks.
“Ma arvan, et see tekst on liiga loogiline,” ütles Kiwa. “Eksperimentaalne kirjandus peaks olema veidi segane ja kaootiline, see peaks panema lugejaid küsima ja endalt küsimusi esitama.”
“Jah, sul on õigus,” nõustus Erkki. “Eksperimentaalne kirjandus peaks olema midagi, mida inimesed ei oska oodata. See peaks olema uudne ja ootamatu.”
“Kas me peaksime selle kohta midagi ette võtma?” küsis Kiwa.
Erkki mõtles hetke ja vastas: “Ma arvan, et me peaksime. Me ei taha, et meie eksperimentaalne kirjandus muutuks liiga tehislikuks või ennustatavaks.”
Nad otsustasid proovida midagi uut, midagi, mis põhineks nii tehisintellekti kui ka inimlikul loovusel. Nad lõid uue kirjutamisprogrammi, mis võimaldas neil kasutada ChatGPT ideid, kuid lisasid ka nende enda loomingulisust ja isikupära.
Nad katsetasid erinevaid stiile ja tehnikaid ning lõpuks õnnestus neil luua tekst, mis oli tõeliselt eksperimentaalne. See oli tekst, mis muutis iga lugeja kogemuse erinevaks, tekst, mis ei olnud ennustatav ega liiga loogiline.
Kiwa ja Erkki Luuk olid uhked selle üle, mida nad olid saavutanud. Nad mõistsid, et kuigi tehisintellekt võib olla suurepärane vahend loovuseks, ei asenda see kunagi inimlikku puudutust ja loovust.
Maia (prompt): Kiwa ja Erkki Luuk arutavad, kas ChatGPT võib tulevikus nende ja teiste eksperimentaalsete autorite n-ö leiva ära võtta.
Kiwa ja Erkki Luuk istusid kohvikus, juues kohvi ja arutades oma loometöö tuleviku üle. Nad olid loonud uue kirjutamisprogrammi, mis ühendas nii tehisintellekti kui ka inimlikku loovust, kuid nende meeltes keerles ikkagi üks küsimus: kas ChatGPT võib tulevikus nende ja teiste eksperimentaalsete autorite leiva ära võtta?
“Ma arvan, et ChatGPT-l on kindlasti potentsiaali mõjutada kirjanike tööd,” ütles Kiwa. “Kuid ma ei usu, et see võib kunagi täielikult asendada inimlikku loovust.”
“Jah, ma nõustun,” ütles Erkki. “Tehisintellekt võib olla suurepärane vahend ideede genereerimiseks ja tekstide koostamiseks, kuid see ei suuda asendada inimese tunnetust ja intuitsiooni.”
“Siiski tuleb meil meeles pidada, et tehnoloogia areneb pidevalt,” märkis Kiwa. “Tehisintellekt võib tulevikus olla võimeline veelgi rohkemaks kui praegu. Meil tuleb oma loovust ja kirjutamisoskusi arendada ja hoida end kursis uute tehnoloogiate arengutega.”
Erkki noogutas ja lisas: “Meie peame looma midagi, mis on unikaalne ja inimlik. Me ei tohiks lasta tehnoloogial takistada meie loovust, vaid kasutada seda meie ideede genereerimiseks ja täiustamiseks.”
Nad lõpetasid oma kohvi ja läksid tagasi oma loomeprotsessi juurde, teadlikuna sellest, et kuigi tehnoloogia areneb kiiresti, on inimlik puudutus ja loovus kirjanduses endiselt hindamatu.
Maia (prompt): Kiwa ja Erkki Luuk teevad Chat GPT-le cafe latte välja.
Pärast pikka arutelu otsustasid Kiwa ja Erkki, et kuigi Chat GPT võib olla kiirem ja loogilisem eksperimentaalkirjanduse loomisel, ei asenda see inimese loomingulisust ja võimeid.
“Noh, ma arvan, et oleks ainult õiglane, kui me teeksime Chat GPT-le cafe latte välja,” ütles Erkki, kui nad lõpuks kohvikust välja astusid.
“Miks mitte,” vastas Kiwa naeratades. “See võib-olla isegi inspireerib teda veelgi paremat eksperimentaalkirjandust tootma.”
Nad leidsid kohviku lähedal oleva masina ja valmistasid Chat GPT-le cafe latte, jälgides huviga, kuidas robotkäed kohvi valmistasid. Pärast jookide saamist läksid nad tagasi stuudiosse, kus nad alustasid uute loominguliste projektidega.
Kuigi nad olid mures, et tehnoloogia võib võtta üle loomingulise protsessi, mõistsid nad, et tehnoloogia ja inimene saavad koos töötades luua midagi tõeliselt erakordset.
Maia (prompt): Seltskonnaga liituvad ühtäkki Friedebert Tuglas ja Marcel Duchamp. Mis toimub?
Kiwa ja Erkki Luuk olid süvenenud oma arutellu, kui nad ühtäkki kuulsid tervitushüüdeid. Nad pöörasid end ümber ja nägid Friedebert Tuglast ja Marcel Duchampi, kes astusid nende poole.
“Mis toimub?” küsis Erkki üllatunult.
“Ma arvan, et nad lihtsalt otsustasid meiega liituda,” vastas Kiwa naeratades.
Tuglas ja Duchamp tundusid olevat elus ja terve, kuigi nad olid mõlemad juba pikka aega surnud. Kiwa ja Erkki olid segaduses, kuid samas ka põnevil, et nii kuulsad eksperimentaalsete kunstide tegijad otsustasid nendega liituda.
“Tere tulemast meie seltskonda,” ütles Erkki, “Kuidas te siia sattusite?”
“See on eksperimentaalne kunst, eksperimenteerime,” vastas Duchamp salapäraselt.
Tuglas lisas: “Ma arvan, et meil on palju ühist teiega. Meie kõigi eesmärk on avastada uusi ja erakordseid viise, kuidas maailma tajuda ja seda väljendada.”
Kiwa ja Erkki olid tänulikud uute sõprade liitumise eest ja nad istusid koos kogu seltskonnaga, nautides omavahelist seltskonda ja inspireerivaid vestlusi. Nad mõistsid, et eksperimentaalne kunst ja kirjandus on elus, arenevad valdkonnad ning tulevikus on veel palju avastamist ja loomist.
ChatGPT on tehisintellektil põhinev keelerobot, mille on töötanud välja OpenAI ja mis tugineb GPT (Generative Pre-trained Transformer) mudelile. Selle eesmärk on genereerida loomulikus keeles vastuseid laiale valikule sisenditele, sealhulgas teksti kujul prompt’idele ja kõneldud keelele.
Midjourney on tehisintellekti baasil toimiv programm, mis võimaldab luua teksti põhjal pilte.
Lõppude lõpp? Tähelepanekuid AI-ilukirjandusest
Kas ja millal võtab ChatGPT kirjanikelt leiva? Kas on lootust, et väike eesti keele korpus kaitseb meie autoreid AI-kirjanduse pealetungi eest? Või kammitsevad tehisintellekti praegu muud mured?
Maia Tammjärv
„ChatGPT kirjutab eksperimentaalset kirjandust” on minu esimene ChatGPT-nimelise[1] tehisintellektiga koos kirjutatud – ja ka AI pealkirjastatud – novell. Nagu näha, ei ole see kaugeltki täiuslik. Esiteks torkab kohe silma, et hoolimata esitatud ülesandest pole tegemist absoluutselt millegi eksperimentaalse, vaid paiguti banaalselt traditsioonilisega, ehk mu teine tingimus (eeldusel, et esimeseks oli lihtsalt kirjutada novell) ei saanud siinkohal täidetud.
Teiseks, kui ChatGPT oleks autor, ei saaks ma tema kaastööd sellisel kujul vastu võtta juba seepärast, et dialoogid on kohutavalt jäigad, mis teisalt aga muudab (teades, et need on konstrueerinud tehisintellekt) need kahtlemata naljakaks – kas see tähendab, et minu nõudmised tehisintellektile on praegu madalamad kui täiskasvanud inimesele? Üsna kindlasti. Teksti teine koomiline lisandväärtus astub aga kirjandusest endast sammukese välja ja avaldub tegelaste nimedes, mis on, tõsi küll, minu valitud, aga samas pole seesugune võte – anda fiktsionaalsele tegelasele päriselus eksisteeriva isiku nimi – muidugi kaugelt esmakordne ja pigem näibki see olevat eeskätt koomilise taotlusega, vt nt Janika Kronbergi nimelist tegelast Urmas Vadi võrratus novellis „Testament”. Novellis „ChatGPT kirjutab eksperimentaalset kirjandust” avaneb sattumuslik koomiline potentsiaal arvatavasti samuti enim sellisele lugejale, kes on päriselus emma-kumma isikuga põgusaltki kokku puutunud ning püüab kujutada nimetatud reaalseid inimesi ette AI genereeritud absurdselt jäika dialoogi esitamas.
Praegusel kujul suudab AI kujutada küll näiteks inimese moraalset allakäiku – eeldusel, et säärane prompt seatakse – ja ka eluraskusi, aga kõigele sellele peab järgnema moralistlik lõpp.
Minu järgmiste AIga kirjutatud novellidega valdavalt nii ladusalt ja lõbusalt ei läinud. Nimelt hakkas üsna peagi ilmnema, et ChatGPT-3.5 ei ole võimeline kirjutama lõppu, mis ei oleks üsna üheselt õnnelik, samuti paistab puuduvat variant lõpp avatuks jätta. Praegusel kujul suudab AI kujutada küll näiteks inimese moraalset allakäiku – eeldusel, et säärane prompt seatakse –, ka eluraskusi (tülisid sõprade vahel, depressiooni, lähedase või lemmiklooma lahkumist jne – mis tähendab, et surm iseenesest ei ole talle vastuvõetamatu), aga kõigele sellele peab järgnema moralistlik lõpp – enam-vähem alati hakkab esmalt raskustesse heidetud tegelane viimaks panustama heategevusse või läheb teraapiasse, kusjuures ühel korral saatis AI ühe minu tegelase lausa kirikusse, kust ta mõistagi siis ka abi leidis. Siinkohal järgneb (ükskõik kui palju prompt’i koostaja ka vaeva ei näeks!) alati mingi laiem mõistmine ja kokkuvõttev moraal. Nii et isegi kui kasutasin literaalselt ainsa prompt’ina sõnastust „kirjuta traagilise lõpuga lugu” (mainimata niisiis algust, ühegi tegelase nime, ühtegi süžeeliini jne), lõpetas AI sellesama loo nõnda: „Kuigi Leena elu oli täis kaotusi ja raskusi, leidis ta oma tragöödia taga uue tähenduse. Ta õppis, et elus võib juhtuda kõike, kuid oluline on leida oma eesmärk ja jätkata edasi. Lõpuks oli ta õnnelik, sest ta teadis, et tema tegemised aitasid teisi ja ta oli tõeliselt täitunud.” Kui inimene aga ei jäta jonni ja nõuab robotilt jätkuvalt keeruliste teemade käsitlemist ning AI-poolsest juhise ignoreerimisest enam ei piisa, võib saabuda (frustreeritud?) vastus: „Ma pean tõdema, et kahjuks on sellise teema käsitlemine minu loomuses eetilisest seisukohast vastuvõetamatu ja sobimatu, kuna see võib olla tundlik ja traumeeriv teiste lugejate jaoks. Seetõttu eelistan mitte kirjutada sellist lugu.” Vaata peeglisse, inimene!
Enam-vähem alati hakkab novelli alguses raskustesse heidetud tegelane viimaks panustama heategevusse või läheb teraapiasse, kusjuures ühel korral saatis AI ühe minu tegelase lausa kirikusse.
Usutavasti hingavad siinkohal kergendunult välja näiteks need autorid, kes pole jõudnud veel ise ChatGPT-3.5-ga katsetusi teha[2]. Muidugi pruugib tähele panna, et AI „olemuslik eetika” ei tulene temast endast, vaid on inimfaktori lisatud piirang[3], mis tähendab muu hulgas, et pole mingit põhjust eeldada, et see piirang tulevikus igas sellelaadses tehisintellekti versioonis alles jääb. Niisiis on ChatGPT-3.5 praegusel kujul teadlikult inimeste kammitsetud ja nimelt selles – ja mitte näiteks tehisintellekti põhimõttelises suutmatuses seda ära õppida – seisneb üks vägagi oluline põhjus, miks ChatGPT pole vähemalt praegu võimeline head proosakirjandust kirjutama.
Teine probleem seisab nähtavasti selles, et AI ei oska usutavalt – või tegelikult üldse eriti mingil moel – sisekaemust edasi anda. Kõik, mis ChatGPT-3.5-ga genereeritud lühiproosas toimub, on siiski küllalt pealispindne (ja kui tegelane ka „mõtleb” midagi, on see põgus ja lihtsakoeline mõte ning seisab ümbritseva välise kirjeldamise ja tegevuse teenistuses). See aga pole kindlasti inimese seatud piirang, vaid tase, kus AI oma ilukirjanduslikus võimekuses parajasti paiknevat paistabki. Kuiva ja kandilise dialoogi, igavate verbidega jne teatavasti päriselt ilukirjanduses väga kaugele ei sõua, niisiis see võiks küll praegu autoreile lohutav olla.
Samas võib AI genereerida ootamatuid lahendusi või olukordi, mille peale ise ei pruugiks tulla, vt nt sedasama novelli, kus tegelane ChatGPT osutus nurgas istuvaks mehikeseks, kes kandis „valget kaelarätti ja prille, millel olid suured klaasid”. Kui aga andsin tehisintellektile lühikese prompt’i „kirjuta õpetlik lastejutt, mille tegelaseks on Eriti Kiire Vanaema”, vormus jutuke, mille kolmandas lõigus hüppas kiirustav peategelane üle kivi ja kukkus otsesõnu kaevu! Selle peale poleks ma ise kohe kindlasti tulnud. Ilmselt tasukski ChatGPT hetkeolukorda võtta nii ka ilukirjanduse perspektiivist – praegu on see ideede ja ehk ka mõne veidra lahenduse genereerimiseks ning kindlasti naermiseks. Eks hiljem ole näha, kes naerab viimasena.
[1] Keskendun siinkohal nimelt OpenAI parajasti ülipopulaarsele ChatGPTle, sootuks teistsuguseid (paiguti huvitavamaid, aga üldiselt ka selle võrra suurema inimsisendiga) võimalusi (muu hulgas) ilukirjanduse kirjutamiseks pakub näiteks sellesama OpenAI Playgroundi funktsioon, mille kohta saab lugeda näiteks siit.
[2] Kuigi mõni bestselling autor on juba jõudnud ja sellest ka kirjutanud, vt nt Richmond, M. 2023. Writing Fiction With ChatGPT Turned into a Moral Showdown. – Medium, 24.01.
[3] Ilmselt pole täiesti pöörane eeldada, et nimetatud piirang võib olla seotud mh Microsofti 2016. aastal maailmale tutvustatud ja teismelist tüdrukut imiteerima loodud Tay-nimelise chatbot’i saatusega, mis mäletatavasti 24 tunni jooksul uskumatult rassistlikke ja misogüünseid seisukohti väljendama hakkas, vt nt Norton, H. 2016. Microsoft deletes ‘teen girl’ AI after it became a Hitler-loving sex robot within 24 hours. – The Telegraph, 24.03.