Kui teil on käed ripakil, siis soovitan need ruttu üles tõsta ja alla anda, sest teid on ründamas „karm” räpiduo Clicherik & Mäx, kes tulistavad teid burgerite ja ketšupiga.

★★☆☆☆

Kõik lood on ühetaolised, mitte miski ei eristu ega jää meelde. Taustade taga on DJ Critikal – tundub tõesti, et tasemel produktsioon, aga sügavus puudub. Kui teile meeldib selline diskomuusika, siis soovitan kuulata siia otsa Mari-Leenu albumit „1987” ja saate topeltüledoosi. Õhku jääb küsimus, kuidas on sellised nummid räpipoisid suutnud toota samasuguse atmosfääriga albumi kui kunagine Eesti popiprintsess? See on omaette saavutus.

Kõik read voolavad samas rütmis, koosnedes riimuvatest hüüdlausetest, millest iga järgmine on lapsikum kui eelmine. Lugude teemad on lihtsad, nt „OMG” või „Käed üles”, aga „Mis siis”, nagu nende lugugi kuulutab. Albumil teeb kaasa ka reket, kellele ütleks, et „Ära tuusa”, aga mõistan, et tuleb olla äge ja raha teenida.

Kahjuks ei ole see album sobilik ka väikestele lastele, sest siin möllavad juba hormoonid. Muusika võib olla lõbus küll, aga see ei peaks tähendama, et pointi ei ole.

Üks tubli koolipoisi kaks tuleb hindeks ära. X-i ei saa panna, sest töö on esitatud. Üks pole ka vääriline, sest nad arvatavasti nägid natukene vaeva ja suudavad esindada oma generatsiooni mingit seltskonda. Aga kolme tõesti panna ei saa, seega tuleb järelevastamisele tulla ja pisut asjalikum olla.

Soovitan selle albumi kõik lood läbi klõpsida, sest see peegeldab meie ajastu teatud noorte sisutühjust – ja see on tase.