Columbia Ülikooli professor esineb Tallinnas loenguga teadmiste arhitektuurist
Lugemisaeg 2 minKunstiteaduse Instituut alustab taas avatud loengute sarja, mis sel õppeaastal keskendub arhitektuuri representeerimise mitmesugustele meetoditele ja vahenditele, kureerimisele ja meediaproblemaatikale. Sarja avaloenguks on Columbia Ülikooli arhitektuuriprofessori Reinhold Martini ettekanne „Ülikool kui meediakompleks: teadmiste arhitektuurist” („The University as a Media Complex: Excerpts from an Architecture of Knowledge”), mis leiab aset reedel, 3. oktoobril kell 17.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis.
Prof Martin keskendub Ameerika uurimistöökeskse ülikooli väljakujunemisele 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, võttes vaatluse alla tehniliste artefaktide, teadmispraktika, institutsioonide ja nende esteetilise vormi omavahelise suhte. Mitmesugused arhitektuursed detailid osutuvad kõnekateks tunnistajateks palju üldisematest protsessidest, misläbi ülikoolist kujunes meediakompleks ehk informatsiooni säilitamise, töötlemise ja vahendamise tehnoloogiate kogum. Ühtlasi loodetakse sellise infrastruktuurikeskse lähenemisega heita uut valgust esemelise maailma, sealhulgas hoonete, rollile ajalooliste muutuste toimumisprotsessis.
Prof Reinhold Martin on Columbia ülikooli arhitektuuri-, planeerimise- ja konserveerimiskooli (Graduate School of Architecture, Planning and Preservation, GSAPP) arhitektuuriprofessor ja doktoriprogrammi juht, kelle uurimisvaldkondadeks on muuhulgas ruumi, võimu ja esteetika suhted ning eriti tehnoloogia kaudu vahendatud arhitektuuri kuvand. Samuti on ta uurinud arhitektuuri ja epistemoloogiat, globaliseerumise mõju linnadele ning meediaajalugu. Reinold Martin on avaldanud laiahaardelisi käsitlusi moodsa ja kaasaegse arhitektuuri ajaloost ja teooriast, näiteks raamatud „The Organizational Complex: Arhitecture, Media and Corporate Space” (The MIT Press, 2003), „Architecture and Postmodernism, Again” (Minnesota University Press, 2010) ja „Multi-National City: Architectural Itineraries” (koos Kadambari Baxiga, Actar, 2007). 2012. aastal kureeris ta koos Barry Bergdolliga New Yorgi Moodsa kunsti muuseumis näituse „Foreclosed: Rehousing the American Dream”, olles ka näituse kataloogi toimetajaks. Ühtlasi on prof Martin arhitektuuriteooria ajakirja Grey Room üks asutajaid ja toimetajaid.
Loeng toimub inglise keeles.
Samal teemal
Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn
Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni „Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.
Uue aja kütkestamine
24. augustini oli Tartus avatud Maria Arusoo kureeritud näitus „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist”, mille üks osa oli Kaisa Eiche ja Urmo Metsa avaliku ruumi installatsioon „KIIK”.
Episoodiline küsimus
Kui nii päris üldiselt küsida, et mis on kunsti mõte tänapäeva ühiskonnas, siis üks vastuseid on, et kunst peaks panema inimesed mõtlema. Päriselt mõtlema. Kunst kui selline erineb disainist, arhitektuurist, inseneeriast ja teadusest selle poolest, et ta ei kiigu probleemi ja lahenduse otsingutes. Ses mõttes täidab Anu Vahtra installatsioon „Illusioon, moonutatud perspektiiv, tasakaalu puudumine, teine dimensioon I” hästi oma „otstarvet”.