12EEK Monkey „Xibalba Spasse” kolm instrumentaali panustanud produtsendi-räppari DEW8 animus’est läbiimbunud esikalbum „Ke’leti jaht” on intrigeeriv avaldus artistilt, kes on oma heli leidmisele ohtlikult lähedal.

★★★★☆

Ke’leti, tšuktšide mütoloogilise surmadeemoni järgi nime saanud plaat istub vormilt Kuuluude ja 12EEK Monkey ning horrorcore’i ristumispunktis. DEW8 manab esile pimedaid nurgataguseid ning öös hiilivat tundmatust juba alates introst „Tõrv kasvuhoones”, kus tolmused trummid ja Taavi-Peeter Liivi lovecraftlikult kurjakuulutav klaverikäik mõjuvad ühtaegu kutsuvalt ja eemaletõukavalt.

Instrumentaalse poole pealt on „Ke’leti jaht” kohaliku räpiaasta kõige paremini produtseeritud album: ruumilisi meloodiaid, lõikavat kaja ja psühhedeelseid sämpleid saadavad rõhuvad trummikäigud, andes ilmekalt edasi LP peamist motiivi – paranoiat. Sõnalisel tasandil laob DEW8 koos külalisesinejatega – lisaks Põhjamaade Hirmule ja Genkale löövad kaasa Grinks, Leet ning Isand Lilla – metafooride peale veel metafoore ning tulemus on mõneti polariseeriv: siin leidub rohkelt häid ridu („endal läbipõlemisest selja taga on tuhamägi”), kuid kohati on riimid liialt abstraktsed ning mõte nende taga raskesti jälgitav.

Ja kui midagi ette heita, siis just seda: „Ke’leti jaht” on kontseptuaalselt ja muusikaliselt haarav, kuid kolmekümne minuti jooksul kuhjunud mõtete ja ideede tegelik tähendus jääb kuulaja jaoks ehk liiga ambivalentseks. Sellele vaatamata on DEW8 debüüt kuratlikult hea ning mõjub aina ühenäolisemaks muutuval räpimaastikul kui sõõm värsket õhku. Singlimehed, hoidke alt!