Dharma Doom – Breeds (Halal Club, 2022)
Lugemisaeg 2 minLeidub igasugust huumorit, musta ja kuiva ja nii edasi, aga jäin pikalt mõtlema, kas selle EP laadis tõsine huumor ka võimalik on. Sest see muusika oleks nagu kasvanud peres, kus saab naermise eest peksa.
★★★★☆
Vähemalt selline on esmamulje, tahes-tahtmata rikuvad seda assotsiatsioonid Tzusingi ja vähemal määral Osheyackiga, kes ka väga sarnases võtmes tõsist muusikat teevad. Suured efektsed liigutused, tribal-trummidega laamendamine ja silme eest jooksevad kogu aeg läbi need sümbolid, millega deemoneid välja kutsutakse. Väga teatraalne värk.
Samas peitubki ehk huumori potentsiaal selle tõsiduse ekstreemsuses ja pärast mõnda kuulamisringi võib juba ette kujutada, et tegu on heliribaga kitšifestist „Mortal Kombati” 2022. aasta remake’ile, mis on loomulikult väga tume ja väriseva käega filmitud. Avalugu „DATTA” on oma maskuliinsete hõigetega igatahes idekas kaklemise träkk. Edasi jätkab „Cobal” sarnaste eksootika- ja okultismimaiguliste kõladega, ainult et sellise gruuvi peal, mida kuulates poleks Ryan Goslingul kuhugi piinlik autoga sõita. Eriliselt hästi ja plekiselt kõlavad trummibreigid ka! „She’ll Find You Sooner Than You Think” on kolmas träkk ja kuigi nimi viitab justkui õudukastsenaariumile, kus on vaja end kellegi eest peita, siis pigem arvan, et tegu on romantilise enesepettuse looga. Jajah, küll ta tuleb su juurde. „Skinhead & Mujahead” paneb hea tantsulise punkti.
Kõige rohkem ootan nüüd Dharma Doomi koostööd okulträpiprodu geeniuse Dew8-ga, need kaks leiaksid kindlasti omajagu ühist keelt!