Sel nädalal toimub järjekorras kuueteistkümnes Disainiöö festival, mille peateemaks on tänavu SOS disain: just viimaste aastate jooksul tähelepanu kogunud valdkond, mis tutvustab erinevatel elualadel loodud disainlahendusi üleilmsete muutuste ja kriisiolukordadega toimetulekuks.

Kliimamuutuste leevendamisest tervishoiuni

Disainiöö peakorraldaja, Eesti Disainerite Liidu juhi Ilona Gurjanova sõnul, kes on SOS disaini teemaga lähedalt kokku puutunud läbi rahvusvahelistes projektides osalemise, on ootused disainivaldkonnale suurenenud eriti koroonaviiruse pandeemia ajal. „Probleeme, millele ühiselt elupäästvaid ja -muutvaid lahendusi otsitakse, on palju, olgu nendeks näiteks tervishoid, kliima soojenemine või majanduskriis. Samuti on SOS disaini osa sotsiaalne disain, mis käsitleb kogukonnaprojektidena alguse saanud lahendusi kriiside haldamiseks. Just selliste teemade üle arutleme ka tänavusel Disainiööl, kus lisaks on väljas rahvusvahelised tootelahendused, ideed ja disainikäsitlused rohkem kui kümnest riigist.”

Muutus esteetikalt funktsionaalsusele

Rahvusvaheline kriisiolukordade ekspert Ubaldo Spina (ITA), kes tuleb Tallinna esinema Disainiöö SOS Design konverentsi raames, leiab, et SOS disain saab ja peab tegelema vastuste leidmisega kõikidele meie aja kriisidele, olgu need põhjustatud inimtegevusest või loodusnähtustest. „Arutleme kolleegidega sageli selle üle, kuivõrd on 21. sajandi disain eelkõige veel esteetiliste väärtuste kandja, ning kui palju panustatakse kogu disainiprotsessis asjade ilustamisele võrreldes nende funktsionaalse väärtusega. Minu põhiline teemafookus Tallinnas saab olema disaini elitaarse dimensiooni vähendamine, et sellest saaks taaskord valdkond, mis on suunatud kõikidele, ja mis aitaks luua kollektiivset väärtust, pakkudes lahendusi inimelude ja elukeskkonna päästmiseks.”

Näited vastutustundlikust disainist

Sama mõtet jätkavad ka MASK arhitektid, kes tulevad kõnelema võimalustest talumatu kliima leevendamiseks Dubai näitel. „Tehnoloogia kiire areng on viinud meid kriisideni paljudes eluvaldkondades. Disainerite roll on pakkuda välja kiireid ja tegelikult vähenõudlikke ideid ootamatuteks olukordadeks ning see sunnib meid kasutusele võtma üha intelligentsemaid, funktsionaalsemaid ja ergonoomilisemaid meetodeid kui kunagi enne.”

Disainiöö põhinäitus on sellel aastal pühendatud samuti SOS disainile. Esitlusele tulevad üleilmse disainikoolide lõpetajatele suunatud konkursi Global Design Graduates Show 2020 finalistide tööd rohkem kui kümnest riigist, mis on koondatud globaalsele digiplavormile ArtsThread. Kriisiolukordade lahendamine kohtub siin kestva disainikäsitlusega, pakkudes muuhulgas võimalusi näiteks säästvaks veemajanduseks, bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks läbi botaanika kaasamise arhitektuuri, aga ka katastroofiabiks ja vägivalla vastu võitlemiseks. Samuti pagulasküsimuse, eakate toetamise ning isegi pandeemiaaegse seksuaalelu valdkonnas.

„SOS disaini näited, mille Tallinnas välja toome, otsivad võimalusi inspireerida, tekitada arutelu ja jõuda sügavama mõistmiseni üleüldise ebavõrdsuse, vaesuse ja poliitilise polariseerumise õhkkonnas. Nimetamist väärivad näiteks Paul Mendieta ja Beren Kayali Deploy, mis haldab mitmeid eluvaldkondi veemajandusest katastroofiabini, ja Nelly Taheri disainitud abivahend imetavatele emadele, kes peavad põgenikelaagrite rasketes oludes väikelaste eest hoolitsema. Enamik disainiprojekte ja -tooteid keskendubki seekord sõja, ebapiisavate toiduvarude ja kliimamuutuse valdkonnale,” rääkis Katie Dominy, ArtsThreadi kaasasutaja.

„Deploy kujutab endast eridisainiga veepaake, mis võimaldavad kiiret abi üleujutuste ja metsapõlengute ajal, aga ka pakkudes kriisijärgsel perioodil varianti puhta joogivee tarnimiseks ja seega veepuuduse vältimiseks. Näiteks orkaanide piirkondades võimaldavad uudsed veepaagid kaitsta väiksemaid alasid üleujutuste eest ning tagada kiire juurdepääs puhtale joogiveele evakueeruma sunnitud inimestele,” tutvustas oma projekti Paul Mendieta.

Kriisideks valmistumine 

Lisaks keskendub SOS disain ka kriisideks valmistumisele: milline peaks olema tuleviku disainiharidus, et noored disainerid saaksid vajaliku ettevalmistuse disainmõtlemises ja innovatsioonis ning kuidas peaks olema loodud linnaruum, et kriisideks paremat kaitset pakkuda.

„Kui veel eile oli SOS disain disainihariduse valikuline osa, siis tänaseks on muutunud selle õpetamine kohustuslikuks. Meie kui õpetajad peame suurendama lõpetajate valmidust kriisiolukordades lahenduste pakkumiseks, mis hõlmaksid ka suuremate infrastruktuuride kaasamist projektidesse. Samas peame olema valmis vastu võtma julgeid ideid uuelt põlvkonnalt, kelle valmidus parandada seda, mille eelmised põlvkonnad on lõhkunud, on suur. Nende värske lähenemine on justkui kütus kogu selle valdkonna arendamiseks ning me ei saa endale lubada seda mitte oskuslikult suunata ja kuulda võtta,” rääkis Alessia Buffagni.

Kuidas aga suhestub SOS disainiga linnaruum? „SOS disain on hea võimalus uuesti mõtestada arhitektuuri, disaini ja ühiskonna vahelisi suhteid, loomaks ruumikogemust, mis aitaks vastata kaasaja linnaplaneerimise probleemidele ning looks parema linnakeskkonna tulevikuks. Minu jaoks on SOS disain katalüsaator, mis kätkeb endas tohutult palju erinevate distsipliinide põimumist: urbanism, inimsuhete põimumine ühiskonnas, tehnoloogia areng, ökoloogia, kvaliteedistandardid jpm. Kaasaegne käsitlus linnastumisest põhineb erinevatel reaktsiooni- ja levikusüsteemidel, mille edukuse määrab nende võime suhestada aeg ja ruum üldiste arenguprotsessidega,” selgitas Itaalia arhitekt ja disainer Dario Donato.

SOS disaini temaatikat käsitletakse 20.–26. septembrini toimuval Disainiöö festivalil põhjalikumalt läbi rahvusvahelise konverentsi ja näituse, mis kannavad samuti nime „SOS disain”.