Melomaanid on uued riigimehed! President teab meil muusikast sama palju kui kohalikud hipsterid ja ega tema meeskondki saa vähem sitkest puust olla. Riigipea kantselei ridades võis näha veel umbes aastakese tagasi julgeolekunõunikuna Andres Vosmani ehk DJ Drummie’t – 90ndate keskpaigast alates koos Alari Oravaga Tallinna muusikaelu ja peokultuuri reguleerimises kaasa löönud meest, kelle pea 5000 eksemplarini ulatuv plaadikollektsioon võiks vabalt hapnikku toota. Selles rivis seisavad üksteise kõrval balearic, D’n’B, house, soul, rokk ja suur hulk teisi stiile, aga ega tõsise muusikaarmastaja jaoks pole žanritel piire. Tundub, et Drummie jälgib seda reeglit ka plaadimängijate tagant välja astudes.

DJ-debüüt: 1995. aasta septembris ühel legendaarsel nn RETi reivil (90ndatel RET Arengugrupile kuulunud tehasehoonetes toimunud peod – toim.) chill-out-ruumis. Neid RETi üritusi toimus 1995. aastal kokku neli või viis ning igaüht külastas ca 1500 inimest. Underground-tantsumuusika jõudis Eestis nende kaudu massidesse. Neoonvestides tüübid tantsisid Dr Koidu gabber’i järgi ja muu värk sinna juurde. Vanema venna koolipidudel olin „valgusmeheks” juba aastast 1990 – mu ülesanne oli stroboskoopi sisse-välja lülitada.

Muusikas oluline: Et muusika ärataks, soojendaks ja rahustaks.

Muusikas ebaoluline: Mulle meeldis, kuidas vastas Madis Aesma paar numbrit tagasi – „viiulid diskomuusikas”. Kirjutan alla.

Mida mängin: Olen suhteliselt kõigesööja ja rõhutatult erinevate huvidega. Enim raha on kulutatud siiski päris diskole, modern soul’ile, deep house’ile ja 80ndate indie’le. Kunagi jungle’ile. Viimasel ajal palju ambient’ile ja nii-öelda kuulamismuusikale.

Mida ei mängi: Psytrance’i ja kantrit, aga mõlemad pakuvad kasvavat huvi. Isegi Katy Perry üks vinüül on mul nüüd olemas, jõuluvana tõi vanimale tütrele. Selle ümbris meeldib väga.

Eredamad mängumälestused: 19 aastat on pikk aeg ja oli perioode, mil ma mängisin keskmiselt kaks korda nädalas. See tähendab kõiksugu mälestusi, sealhulgas ebameeldivaid. Aga eredaim on vast Vanemuises 2012. aasta presidendi vastuvõtul koos Oravaga eesti muusika klassikat mängides – tegime traditsioonide muutmisega mitmeti ajalugu, nagu meile hiljem kinnitati. Ballikleitides daamid võtsid kingad jalast ja tantsisid ka inimesed, kes polnud end kunagi varem sel üritusel tantsimas leidnud. Või esimesed pühapäevased Supreme’i peod – kuidagi pühalik atmosfäär valitses seal (vähemalt neil kordadel, mil inimesi käis). Või kunagised jungle’i-peod Kinomajas ja kunstiülikoolis. Saaremetsaga mõned Breedid, kus vist kõik olid kohal musa pärast. Kõige esimesel Sun Dance Music Festivalil Nõmme basseinide juures mängisime Oravaga päikeseloojangul 6000 inimesele vana sooja teknot.

Tehnilist: Investeeri heasse helitehnikasse, nii peol kui kodus. Mängi plaate pigem vaikselt kui kõvasti, siis inimesed ei väsi nii kiiresti. Suvalise heli puhul muidugi suurt vahet pole. DJ-asjanduse puhul on muusikamaitse, meeleolu tabamine ja kuulajate harimise soov palju tähtsam kui tehniline perfektsus.

Nõuanne: Tegele teadlikult silmapiiri laiendamisega. Sunni end muusikat kuulama. Ära ahvi. Ja kõik need Seratod ja läpakad on õudne turn-off mu arust.

Viis klassikut:

Galaxy 2 Galaxy „Hi-Tech Jazz”
Morrissey „Boxers”
Gino Soccio „Turn It Around”
Incognito „Out of the Storm” (Carl Craig Remix)
Wax Doctor „The Spectrum”

Neli hetkekummitajat:

Javier Bergia „Midnight Round Mekines”
Mangiami Edits „Lonesome Edit Blues”
Minako Yoshida „Black Moon”
Steve Elliot „One More Time”

Lõppsõna: Tahaks korraldada ideaalse peo. Kinnise, sõpradest kubiseva, muusikale keskenduva, kristallselge helikvaliteediga vanainimeste-peo.