DJ-ankeet: Ellen Vene
Lugemisaeg 2 minKuigi DJ-puldi taga Ellen end viimasel ajal väga tihti näidanud pole, mille põhjuseks on eelkõige sel semestril Londonis Central Saint Martinsis kulgevad õpingud, võib teda siiski lugeda siinsete naisplaadikeerutajate kahurväe hulka. Peale selle, et ta on astunud üles ja kütnud hoogu Jäcki pidudel, Mutant Discol, Simple Sessioni äftekatel ning võtnud Raadio 2 saate „Kaabel” tarbeks üle ka raadioeetri, kuulub Ellen peosarja Love Pony amatsoonide crew’sse ning ei jäta oma teknokalduvusega muusikavalikutega külmaks kedagi, kes parasjagu tantsupõrandale on sattunud.
DJ-debüüt: Paar aastat tagasi koos Elisabeth Aarega Paaris Veinis. See oli parajalt naljakas, sest tahtmine oli oluliselt suurem kui teadmine, kuidas tehnika töötab. Eks see õhtu natuke lohakalt läks, aga õnneks oli ümber päris mitu assisteerijat.
Muusikas oluline: Et see laeks emotsioonidega, haaraks ja viiks igapäevamõtetest kaugele.
Muusikas ebaoluline: Muusikast rääkimine on minu jaoks küllaltki ebaoluline, sest heli on sõnadega üsna raske kirjeldada ja igaühe kogemus on erinev. Muusika on justkui keele pikendus, see väljendab midagi, mis jääb sõnadega selgitamatuks.
Mida mängin: Seda, mis hiljaaegu näppu ja kahe kõrva vahele kummitama on jäänud. Meeldivad üllatused, mitmekihilisus ja sageli ka suvaline sahistamine.
Mida ei mängi: Bongosid ja šamaanimuusikat. Asju, mida kuigi hästi ei tunne, ei võta tavaliselt ka ette.
Eredamad mängumälestused: Päiksetõusuaegne Kanala oli suvel väga meeldiv ja ere. Üldse on veidi udused hommikupoolikud kõige rohkem hinge läinud.
Tehnilist: Usk USB-pulka on hakanud surema, aga äkki ongi parem. Mul on tunne, et minu kätes läheb nendega alati midagi valesti.
Nõuanne: Ise olen õppinud, et pulti ei tasu kehva tujuga ronida.
Viis klassikut:
Arvo „Bikini”
Allen Toussaint „Night People”
Chris & Cosey „Dancing Ghosts”
Theo Parrish „Smile”
Claro Intelecto „Peace of Mind”
Viis hetkekummitajat:
Adam Strömstedt & Alan Delius „Swirly Tempel”
G.H. „Albedo”
Rezzett
Ëlohim „Field of Nettles”
Paranoid London „Lovin U (Ahh Shit)”
Elisabeth Aare, sõber ja back-to-back-partner: Minu jaoks on Ellenis midagi hästi mõnusat, sooja ning salapärast. Ma arvan, et samamoodi võib iseloomustada ka muusikat, mida ta mängib. Ta on keegi, kelle lähedal sa tunned ennast hästi, ning keegi, kes inspireerib. Ma olen alati imetlenud tema muusikalisi teadmisi ning seda kirge, mis tal muusika vastu on. Sõber kogu eluks.