Taas kord on aeg võtta ette hõredad, ent säravad eesti nais-DJde read, kuhu kuulub vaieldamatult ka Raadio 2 endine peatoimetaja, Eesti Laulu peaprodutsent ja ERRi raadiojaamade muusikapoliitika koordinaator Heidy Purga.

Foto: Virge Viertek

Foto: Virge Viertek

Kauaaegne sõber Janno Sooäär aka DJ Quest oli üks nendest, kes Heidyle tema esimestel pidudel pöialt käis hoidmas: „Kummaline on see, et ma ise ei mäletanudki nii hästi, millal Heidy täpselt plaate mängima hakkas. Konkreetselt tuleb siiski meelde kunagine lokaal Coffik ja pisut hiljem Moskva, kus toimusid linna parimad peod. Kui niimoodi mõtlema hakata, siis on Heidy seotud kohtade või pidudega, mis on mingil ajahetkel mu absoluutsed lemmikud olnud – ja niimoodi tänaseni välja. Tema praegune Musta Mee õhtu Puudlis on üks nendest üritustest, kuhu ma ise alati hirmsasti minna tahan. Kui muidu suhtub DJ-maailm naisdiskoritesse pisut ükskõikselt või kohati ei võeta neid väga tõsiselt, olen üsna algusest peale arvanud, et Heidy kuulub Eestis sellesse tuumikusse, keda alati huviga kuulanud olen ja mille moodustavad lisaks temale Heivi Saaremets, L.Eazy ja Elektra. Neil kõigil on olemas see, mis minu jaoks DJst DJ teeb – tunnetus, valik, muusikaalased teadmised ja piisavad tehnilised oskused. Heidy puhul ei saa muidugi mainimata jätta tema raadiosaadet – üks vähestest, mida ma siiamaani järjepidevalt kuulan!”

DJ-debüüt: Coffikus, 2001. aastal. Otsa kooli lillemüüjate juures oli sellenimeline kelder, kus Dea Martinjonis soulipidusid korraldas. Kuna mul oli sel ajal R2s juba „Musta mee” saade, siis kutsuti. Seal oli korralik rüselemine ja koht puupüsti rahvast täis. Mängisin vinüüle, neid oli mul vähe, aga siiski häid. Meenub Marvin Gaye, veel The Temptations „Papa Was a Rollin’ Stone”, peopesad olid higised. Mu sõbrad Critikal, Quest ja Paul olid kohal, elasid kaasa, kandsid kotti ja hoidsid pöialt.

Muusikas oluline: Soul. Laetud muusika.

Muusikas ebaoluline: Peenutsemine ja üleprodutseerimine.

Mida mängin: Souli, funk’i, diskot, bluusi. Musta mett ühesõnaga. Sooja ja võnkega. Seda ennekõike. Ja siis Bassi-Missa asju ehk bassist maailmamuusikat. Bashmentidel ka aeg-ajalt jungle’it. Kõike, mis on parasjagu minu muusika.

Mida ei mängi: Halva kvaliteediga MP3sid.

Eredamad mängumälestused: Eelmine suvi – Välk folgil, Bassi-Missa, Koidu seltsimaja. Kui mängijatelt silmad tõstsin, oli saalis tuhat inimest (tegelikult ainult natukene vähem). Nad tantsisid kõikjal – laudadel, baariletil, lae all. Kallervo tagus trumme, nagu poleks homset. Olin veel päevi pärast seda lendaval vaibal. Muidugi veel Musta Mee peod kunagises Moskvas. Full house! Iga kord. Nüüd on õnneks sama Puudlis. Aitäh selle eest, Musta Mee people, love U all!

Tehnilist: Paljusid vanu rariteetseid soulireliise ei suuda ma originaalina soetada, seega ostan digifaile. Dubplate’ide (pehmemast materjalist vinüülid, mille kvaliteet langeb kiiremini kui tavalistel vinüülidel – toim.) tellimiseks olen jälle liiga laisk. Muusika võimendub nii palju läbi DJ, et erinevate inimeste käe all kõlab sama pala väga erinevalt. Seega pole oluline, millega mängid, vaid kuidas ja miks.

Nõuanne: Usalda rahvast ja enda sisetunnet. Varem valmis mõeldud plaan lugude ettemängimise osas on kindlasti hea, kuid matemaatika ei pruugi alati töötada. Oleme näinud ju! Lase vabaks!

Viis klassikut:

The Blackbyrds „Rock Creek Park”

Toto „Georgy Porgy”

Mike James Kirkland „What Have We Done”

War „War Is Coming! War Is Coming♪”

Stanley Clarke „More Hot Fun”

Viis hetkekummitajat:

Cocteau Twins „Cherry-Coloured Funk”

Epp Kõiv „Linn on minu (Demie Remix)”

Frankie Valli & The Four Seasons „Swearin’ to God”

Uproot Andy remiksid

Delegation „Oh Honey”

Lõppsõna: Elagu Raadio 2.

Pane kõrv peale: soundcloud.com/heidypurga