Näost näkku on Jasperino ehk Jasper Lina DJ-sette saanud kuulda peamiselt Sveta Baaris ja Kauplus Aasias, aga tema maitsega võivad olla tuttavad ka need, kellel on harjumus kuulata Klassikaraadio „Fantaasiat”, kus ta regulaarselt oma lemmikuid jagab, või IDA Raadiot, kus ta eelmise aasta lõpust alates saadet „Mnestic Exhibits” veab. Oma lemmikuid kaevab ta julgelt välja interneti sügavamatest soppidest, filmidest ja videomängudest, kus leidub teadagi igasuguseid artiste ja helisid, mis ootavad valguse kätte pääsemist, olgu siis autsaidermuusika või võimsad elektroonilised müramassiivid.

Debüüt: Esimest korda mängisin avalikkusele muusikat 2016. aasta augustikuus Rakveres Ööjooksul. See oli suht… meh. Lõpp oli muidugi üsna ettearvamatu. Üheks hetkeks oli jooks läbi, aga kõlaritele polnud keegi järele tulnud, nii et mängisin helitehnikuid oodates edasi. Umbes kella kahe ajal öösel vaatasin, et kaugelt läheneb mingi buss. Mõtlesin, et äkki tehnikud jõudsid lõpuks kohale, aga keegi oli lähedalasuvast kortermajast hoopis müra tõttu politsei kutsunud.

Muusikas oluline: Julgus, innovaatilisus, igasugune piiride nihutamine. Mingil määral ka artisti enda imago/karakter, mille ta on kujundanud. Võimalik et mul on lihtsalt sellega mingisugune isiklik teema, aga ka pealkirjad.

Muusikas ebaoluline: Muusiku isiklik taust ja vahendid, millega muusika loodi.

Mida mängin: Enamasti lähiminevikus avastatud materjali, mis on mind kõnetanud. Üldjuhul on selleks muusika igasugustest interneti urgastest, filmidest ja ka arvutimängudest. Viimased on praegu minu suurimad mõjutajad nii muusika mängimisel kui ka loomisel.

Minu jaoks on lugude valimisel tähtsusetu ühtlase tempo säilitamine ja ühe stiili piiridesse jäämine. Usun, et suuremat rolli mängivad muusika emotsionaalne väärtus, lugudevaheline dünaamilisus ja üksluisuse vältimine. Kombineerides eri stiile – näiteks vaporwave’i, dubstep’i ja klassikalist muusikat – saab kuulajate huvi eesootava vastu üleval hoida.

Eelistan, et kuulaja otsustab ise, kuidas minu mängitut lahterdada. Kinnitan, et õigesti ega valesti ei saa vastata.

Eredaimad mängumälestused: Möödunud aastavahetus Kauplus Aasias. Seda nii rahva, enda muusikavaliku kui ka selle poolest, et sain hiljem tasuta ühistranspordiga koju sõita. Eredaimad mälestused on jäänud ikkagi nendest kordadest, kui sõbrad on kaasas ja mind toetamas olnud. Mul on vist lihtsam rääkida tumedamatest mängumälestustest, kus niipea kui esimese loo mängima panen, hakkab tantsuplats tühjaks valguma. Seda on ikka vahel ette tulnud. Lõviosa sellistest kordadest on olnud Rakveres, aga ka Tallinnas on nii juhtunud. Vale üritus/rahvas, muud midagi.

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Wii Sports Boxing Results Music.

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: CREEPY TEEPEE FESTIVAL. Üleüldse välismaal, mulle hirmsasti meeldib reisida ja selle sisse esinemine põimida oleks üpris võimas. Kunagi oleks lahe näiteks üks HÖRi või Boiler Roomi sett teha, aga veel lahedam oleks oma lemmikartistidega lava jagada.

Guilty pleasure: Uhh… Mulle meeldib ühtesid ja samu filme/telesarju mitu korda läbi vaadata. Näiteks olen „Kontori” („The Office”) USA versiooni üheksat hooaega viimase aasta jooksul kuus või seitse korda vaadanud. Aga guilty pleasure’i alla läheb CNNi telekanal samuti, vist.

Alt üles vaatan…: Oma lähedastele sõpradele ja pereliikmetele. Samuti ka näiteks oma õppejõule Sirje Rungele. Teiste hulgas igasugustele heliloojatele; neid on palju, aga esimesena meenub Richard D. James.

Viis klassikut:

Daniel Johnston „Don’t Be Scared”
Rebby Sharp „In One Mouth And Out The Other”
YEAR0001 „RIFT One”
Boards of Canada „Old Tunes Vol. 2”
Toby Fox „UNDERTALE Soundtrack”

Viis hetkekummitajat:

American Football „Stay Home”
ssaliva „Best Lose The Dream”
Viper „Hey, Maybe One Day You’ll See Me Again”
Breaking Bad PS1 Soundtrack „Pizza Minigame 1”
SEGA SOUND TEAM „Koi no DISCO QUEEN (恋のディスコ・クイーン)”

Tehnilist: Pro tip DJdele: kanna alati kaasas rohkem kui ühte mälupulka. Ise kannan näiteks kolme – mind ei murraks üks ega isegi mitte kaks rikutud mälupulka. See ei ole liialt paranoiline käitumine. Ma ei oleks elu sees arvanud, et USB võiks mind alt vedada (nagu… kuidas see juhtuda saab!?), aga eelmisel sügisel läks nii. Üle 50% lugudest ei olnud puldi jaoks loetavad ja lõpuks päästiski mu seti varupulk.

Lõppsõna: Ma paneks igavese klubi-ban’i neile peategelase sündroomiga inimestele, kes minult puldi ees soovilugusid või tempo muutmist nõuavad. 

Kuula lisaks Jasperino SoundCloudist