Liisi Voolaid on naine, kelle kõik „üheksa ametit” on tihedalt muusikaga seotud. Ta juhib Universal Musicu Baltikumi filiaali PR-osakonda ning kannustab promootorina kohalike bändide ja artistide loomingut. 2010. aastal ulatas ta oma käe esimest korda plaadikeerutamisele ning sellest ajast saati on tema kuldset souliajastut, rokivaimu või rnb mahedaid radasid kummardavat selektsiooni saanud korduvalt kuulda nii peoformaadis kui ka viimasel ajal isegi tantsuteraapia seanssidel.

Debüüt: Kunagises klubis Korter, kus mängisin alates uste avamisest – enne sõbra ja DJ-mentori Tõnn Kuuli „päris” pidu – elu esimese 30-minutilise seti. Olin mega tõsine ja ajasin taga perfektseid biidimikse. Natuke õnnestusid ka, aga rohkem olin uhke eneseületuse üle. Teistele oma lemmikmuusika mängimine on endiselt nagu enda olemuse kõigile arvamiseks andmine.

Muusikas oluline: Muusika haakub minuga siis, kui viib fantaasiasse. Rütmi, sõnumi, harmooniaga kuskile uude kohta. Mõnda sellist lugu kuulates tulevad vastused argielu küsimustelegi ja seetõttu peab see ju pärinema ausast allikast.

Muusikas ebaoluline: Ebasiirus on üleüldine turn off.

Mida mängin: Olen andunud magusale souli ja rnb maailmale, funk ja disko ajavad heas mõttes hulluks, rokk on ürgne ja hiphop lihtsalt aus, terav ja kaif. Nende vahel laveerin ja jagan.

Eredamad mängumälestused: Värskeim elamus on uus ühine koostöö – Heli Sees nimeline tantsuteraapia – terapeudi Kaidi Lauriga. Kolmetunnise seansi jooksul juhendab Kaidi osalejaid vabastaval ja põneval rännakul, kus mina toetan ning raputan muusikaga. Teeme seda üle kuu.

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Tema lemmiklugu. Aga kui ise valida, siis see oleks Michael Jacksoni „Human Nature”. Selles loos pole midagi puudu, pole midagi üle – nagu armastuses.

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Suvisel mõnusal festivalil, kus kõlavad lemmikstiilid ning tekib sarnaselt mõtlevate inimeste kogukond. Serveeritakse eriti mitmekülgset taimetoitu ja seega moodustub hedonistlik, ent taimse toitumise põhjuseid väärtustav festival. Päikeselisel katusepeol oleks ka lahe. Tuleb korraldada.

Guilty pleasure: Nancy „Sa muutsid kõik”.

Alt üles vaatan…: Loodusele ning kõrgemale ja kaugele mõtlevatele ja tegutsevatele inimestele. Loomeinimestele, kel jagub usku ja järjepidevust, et oma teed käia.

Viis klassikut: Hetkel tulevad oma panuse ja suuna näitamise tõttu meelde Michael Jackson, Led Zeppelin, Erykah Badu, Marvin Gaye, Quincy Jones.

Viis hetkekummitajat:
Dornik „Strong”
Frank Ocean „Whip Appeal”
Childish Gambino „Sober”
I Wear* Experiment „Patience”
Blood Orange „You’re Not Good Enough” (kummitab juba kaks aastat ja ma ei kurda üldse)

Tehnilist: Ei tea, kui tehniline see on, aga lisaks kogu DJ-puldi tehnopargi korrashoiule ja selle funkamise tagamisele on väga oluline laua õige kõrgus (90 cm), muidu hakkab mu selg kiiresti plaatide ja mängijate vahel koogutamisest valutama ja segama. Nii et olen hakanud selle tähtsust ehk tüütavalt, aga kindlameelselt „raideris” toonitama.

Lõppsõna: Kui sul tuju hea, siis tantsi, kui sul tuju halb, siis tantsi.

Kuula lisaks Liisi Facebooki lehelt.