Madleen ja Luke Teetsov-Faulkner on koos nii töös kui ka eraelus. Ühiselt majandatakse Sveta baari, veetakse kaht raadiosaadet – IDA raadios „Error! Error!” ja Raadio 2-s „Lost In Music” – ning keerutatakse plaate kõikvõimaliku stiiliga pidudel, olgu siis teemaks karneval, bassimuusika või hoopis UK rokiajalugu.

Foto: Ken Mürk

Debüüt: Heavenly Recordsi peol klubis The Social Sohos Londonis. Olime megaõnnelikud, et meid sellisesse maagilisse kohta ja peole koos suurepäraste inimestega mängima kutsuti. Hea algus!

Muusikas oluline: Originaalsus, veenvus, mõjuvus, iseloom, hing, gruuv ja tunne.

Muusikas ebaoluline: Olenemata stiilist, kui muusika sinus mingeid tundeid ei tekita, siis see ilmselt ei meeldi sulle. Üritame olla avatud kõigele, kuid näiteks Luke ei suuda taluda üle võlli kitarrisoolosid ja Madleen stereotüüpset klassikalist rokivokaali.

Mida mängime: Me armastame muusikat koos kõigi selle elementidega. Väga raske on eelistada üht stiili teisele. Lihtsaim kirjeldus oleks ehk see, et Madleen ja Luke mängivad alternatiivset tantsu- ja kitarrimuusikat, kuid see ei anna edasi väga selget pilti. Žanriliselt erutavad meid UK bassimuusika, grunge, postpunk, hiphop, džäss, psühhedeelne rokk, grime, noise rock, downtempo, ambient, maailmamuusika, indie, shoegaze, two-step, breakbeat, trip hop, dnb ja veel palju muud, mille me praegu välja jätsime. Keeruline on määratleda kõike, mida mängime, aga meile tundub see loogiline. Tihtipeale võivad stiilid erineda, kuid tunne on sama – see paneb meie maailma keerlema ning tekib tahtmine seda inimestega jagada. Tänu sellele saame teha ka väga palju erinevaid sette erinevates kohtades.

Eredaimad mängumälestused: Majapeod, varahommikused klubisetid, plaadikeerutamised vabas õhus, need hetked, mil kõik elemendid paika loksuvad. Public Image Ltd kontserdil mängimine, John Lydoniga hängimine ja temalt kiidusõnade pälvimine oli samuti meeldejääv. Oli unistuse täitumine mängida koos ja kohtuda oma iidoliga.

Lugu, mida mängiksime oma parima sõbra pulmas: The Style Council „You’re The Best Thing”. Ilus, aus ja ajatu armastuslugu.

Koht, kus tahaksime kindlasti mängida: Maratonsett Sikupilli ööpäevaringselt avatud Prismas – tasuta sissepääs, suur valik süüa, juua, majapidamistarbeid ja riideid. Mis võiks veel ideaalsem olla.

Guilty pleasure: Nick Lowe „Cruel To Be Kind”. Lugu, mida me tihti üksteisele ilma mingi põhjuseta laulame.

Alt üles vaatame…: John Peelile, James Lavelle’ile, Andrew Weatherallile ja Andy Stottile, kui loetleda vaid mõned nimed. Meile meeldivad inimesed, kes oskavad tuua lauale eklektilise miksi, mille vahendusel nautida nende artistide omapära, oskuseid, nägemust ja kirge. Need, kes meid muusikaliselt kasvama inspireerivad, õpetavad, kuidas mõista paremini seda, mida me juba kuulame, või suunavad meid millenigi, mida me pole veel avastanud.

Kuus klassikut:
Sonic Youth „Incinerate”
Marvin Gaye „What’s Going On” ja „Inner City Blues”
Joe Smooth „Promised Land”
ESG „UFO”
The Cure „A Forest”

Viis hetkekummitajat:
Otis Sandsjö „YUNG”
Beak> „The Gaol”
Raime „Dead Heat”
Idles „Exeter”
Meat Loaf „I’d Do Anything For Love”

Tehnilist: Kasutame enamasti USB-pulki, kuna vinüülimängijaid igal pool pole. Samuti saab digiformaadis oma kollektsiooni suures mahus kaasa võtta. Kuna naudime spontaansust (kumbki meist pole kunagi päris kindel, mida me mängima hakkame), on alati hea, kui on olemas kirju valik. Kuigi, mõni asi, mida mängime, on saadaval ainult vinüülil, nii et kui neid väga lasta tahame, tuleb lihtsalt loota, et mängijad on olemas. Vinüülisetid on lisaks väga närvesöövad ja peaksime mõlemad oma oskuseid lihvima. Õpime ja proovime pidevalt olla paremad. Arenguruumi on palju! Loodame, et 2019. aasta võimaldab meil rohkem aega DJtamisele pühendada, see on meie suur soov! rekordboxi me samuti veel kasutusse võtnud pole.

Lõppsõna: Usu ja naudi seda, mida mängid. Lase muusikat, mis annab sulle energiat, tekitab liblikaid ja inspireerib. Nii on suurem võimalus saavutada rahvaga tõeline side. Olgu see siis lojaalne püsisuhe või (vähemasti) meeldejääv üheöösuhe!