Peosari Mutant Disco tähistab täna, 13. detsembril klubis Sinilind 16. tegutsemisaastat. Pikka aega vankumatu järjekindlusega eesti tantsumuusika järelkasvu parimate paladega toitnud ja harinud Raul Saaremets on sõidutanud kohale rohkelt vingeid plaadikeerutajaid ja artiste ning tutvustanud raadiokuulajatele Raadio 2 vahendusel alates 1993. aastast iganädalase saate „Vibratsioon” eetris uusi tegijaid, aga ka vanu klassikuid. Artistinime Ajukaja alt on Raulil ilmunud kaks kauamängivat ning lisaks on ta osalenud arvukates koostööprojektides ja teinud palju remikse. Plaadifirmade Umblu ja Pudru Kuul / Porridge Bullet läbi on ta aidanud kaasa üsna mitme noore produtsendi loomeedule ja kui on olemas mingi nähtamatu kvaliteedimärk, siis on arvata, et selle võib leida kõigelt, mida Raul Saaremetsa jumalik käsi on puudutanud.

DJ-debüüt: Kui jätta kõrvale lintmakkidega tehtud algkoolipeod, siis Kodulinna Majas 31. augustil 1991. Väidetavalt sai selle peoga alguse eesti klubikultuur.

Muusikas oluline: „Repetition, repetition, repetition,” nagu laulis The Fall. Ehk siis kordused. Ma olen alati arvanud, et hea loo jaoks piisab ühest käigust või luubist, kui tantsumuusika terminit kasutada. Toorus ja lõpetamatus on samuti olulised. Lihtsus.

Muusikas ebaoluline: Muusikas on kõik oluline. Küll on aga palju ebaolulist muusikat. Aga olgu, nali ei kanna muusikas eriti. Samuti pillimänguoskus. Viimane on absoluutselt kasutu, kui puuduvad ideed.

Mida mängin: Diipi haussi, psühhedeelset rokki, aafrika musa, teknot, bassimusa… you name it, I play it. Kui tahad teada, millist muusikat DJ kõige rohkem armastab, siis kuula, mida ta mängib peo alguses ja lõpus.

Mida ei mängi: Kõike seda, mida võiks iseloomustada klubikülastaja DJ-le suunatud lausega: „Kuule, pane midagi head!” Õnneks on selliste inimeste jaoks põrgus oma osakond. DJ-d tülitab oma soovidega ainult mats.

Eredamad mängumälestused: Kunagi korraldasime Aivar Tõnsoga Bel Airis peo nimega Happy Monday, mis algas esmaspäeva hommikul kell 5. Inimesed tantsisid ja siis läksid hiljem heatujulisena tööle ja kooli.

Tehnilist: Minu tööriistadeks on vinüül ja mälupulk. Kindlasti ei kasuta ma arvutit. Kuulun nende hulka, kes arvutiekraani laval ei jõllita.

Nõuanne: Ära lase pulti punasesse – heli ei lähe sellest kõvemaks, ainult halvemaks. Ära mängi kahte lugu korraga, kui miksida ei oska. Ära hüppa puldis nagu idioot. Ära poe publikule. Lood, mida mängid, õpi pähe. Ära ole rohkem purjus kui publik, aga kindlasti mitte kaine.

Viis klassikut:

Moodymann „Black Mahogany”
Cabaret Voltaire „What Is Real”
The Fall „Free Range”
A Guy Called Gerald „Black Secret Technology”
Burial „Untrue”

Viis hetkekummitajat:

Joe „Maximum Busy Muscle”
Superstar & Star „Looking at the Star & Heavens RD Edit”
Charles Manier „Bopside”
Ajukaja & Andrevski feat. Singo „Kas usud?”
Connan Mockasin ja Mykki Blanco

Lõppsõna: Mitte nüüd nii väga, aga siiski on mul pisut kahju, et DJ-amet on devalveerunud. Kui tuua näide bändimaailmast, siis see, et sa Guitar Herot mängid, ei tee sinust veel kitarristi. Aga noh, las ta olla.