Detsembris saab 17-aastaseks eesti üks legendaarseim peosari Mutant Disco. Kuna selle teismeikka jõudva ürituse ellukutsujad Rhythm Doctor ja Raul Saaremets on juba varem Müürilehe DJ-ankeedis figureerinud, tunduski sünnipäeva puhul sümboolse ideena ulatada lõpuks teatepulk Mutandi triumviraadi kolmandale peale ehk Siim Nestorile, siinmail juba muusikaguru staatusega mehele, kes võib ühel päeval Ekspressi veergudel Miley Cyrusest kirjutada ning järgmisel meid raadiosaates „Nestor ja Morna” eriti mudase indie, valgustava new age’i või mõne muu keldrist tuleva veidrusega üle valada, R2 „Muusikanõukogus” kriitikanooli pilduda, asjatada plaadifirmas Porridge Bullet või kütta tantsusaalidele väga erinevatesse žanriäärmustesse langevaid hitte.

DJ-debüüt: Esimest korda mängisin inimestele muusikat umbes aastal 1993 tuttavate juuratudengite kursapeol. Lasin siis kassettide pealt deep house’i, mille olin sõprade juures lindistanud. Tartu Ülikooli ajal sai üles astutud veel ühel üliõpilasesinduse valimisüritusel, ühtlasi TÜ klubis, kus tuli lugude vahele ka rääkida. Samas ma ei tea, kas neid võib debüüdiks nimetada, sest ega ma siis regulaarselt plaate keerutama ei jäänud. Jätkus see 90ndate lõpul „Vibratsiooni” kogumiku esitluspeol ERKI suures saalis. Olin nii palju julgust kogunud, et ei suutnud plaate mängijatesse panna. Aga äkki võib debüüt olla hoopis 2001. aastal, kui klubis Spirit Mutandi alumisel korrusel öö läbi ainult Prince’i ketrasin. Pärast seda jäin küll sagedamini plaate mängima, siia ja sinna.

Muusikas oluline: Olen juba nii kaua muusikast mõelnud ja kirjutanud, et on tekkinud arusaamine, et ükski selline allakriipsutatud põhimõte ei jää püsima. Kui see kirja panna, siis hakkad sellele spetsiaalselt vasturääkivusi otsima ja leidma.

Muusikas ebaoluline: Vaata eelmist.

Mida mängin: Mutandil haussi, diskot, new age’i, weird shit’i, dub’i. Indie-pidudel indie-laadset muusikat. Süldipidudel Michael Jacksonit ja Led Zeppelini.

Mida ei mängi: Eminemi näiteks.

Eredamad mängumälestused: Süldipidudel mängimine on alati kõige lõbusam olnud.

Tehnilist: Jube tüütu, üsna masendav ja kahjuks väga sage on, et lähed kuhugi peole kohale ning siis selgub, et tehnika pole veel korralikult üles pandud, tuleb välja, et üks grammar on katki, mõlemad grammarid on katki, mälupulki ei saa kuhugi panna ja nii edasi. Pidevalt on selline jama.

Nõuanne: Kuulake palju muusikat.

Viis klassikut:

Black Sabbath „Paranoid”
Led Zeppelin „Whole Lotta Love”
Michael Jackson „Don’t Stop ‘Til You Get Enough”
Frankie Goes to Hollywood „The Power of Love”
Iron Maiden „The Number of the Beast”

Viis hetkekummitajat:

wzrdryAV „Medicinal Circuits”
D/P/I „MN.ROY”
Topdown Dialectic „/\02”
Temple Volant „Daydream Drawings”
G.S. Sultan „AG_Greatesthit”

Lõppsõna: Tulge varem kohale!