Ukrainas sündinud, kuid peaaegu terve elu Tallinnas elanud Sofiia Ratsiuk on lennanud lühikese ajaga kodustelt tantsuplatsidelt HALLis, Svetas, Krahlis ja Uues Laines otse ühe Berliini olulisima klubi Tresor puuri plaate mängima – selle aasta juulis toimunud üritusele Tresor New Faces saabus kutse Berliinis tegutsevalt produtsendilt, DJlt ja plaadifirma Dame-Music juhilt Bloody Marylt. Oma teekonda, tulevikusihte ja lemmikuid jagab Sofiia nüüd ka meiega. 

Debüüt: Seda on mul õnnestunud kogeda tegelikult kaks korda. Esimene oli peol Sally Is Wearing Black, mida mu tuttav korraldas. Ta tahtis kaasata alustavaid DJsid ning kutsus minu ja mu sõbranna Sofia Zaiceva back-to-back’i tegema. Üritus toimus Patarei vanglas ja meie sett oli hommikul kell 10–12. Tundub, et saime hakkama, sest inimesed tantsisid ja energia oli hea. Nautisime nii seda kogemust kui ka koos mängimist, mistõttu otsustasime, et jätkame ka edaspidi duona.

Minu debüüt Pikkauchina toimus eraklubis Siimu Juures. Olin ühel ajal väga elevil ja väga närvis. Läksin peale esimesena ja kuigi ma polnud kunagi varem avasetti teinud, sujus kõik hästi.

Muusikas oluline: Mulle meeldivad lood, mis kannavad pisut tumedamat meeleolu, vahet pole, mis žanrist need on. Lisaks on oluline, et neil oleks oma karakter. Miski, mis paneb lugu üha uuesti ja uuesti kuulama, tekitab kehas tahtmise liikuda ja tantsima minna. Kui muusika sinus ühtegi emotsiooni esile ei kutsu, on see asjatu.

Muusikas ebaoluline: Panna kõige mahlakam osa träki lõppu.

Mida mängin: EBMi, elektrot, breaks’i ja techno’t. Lisaks meeldib mulle väga mängida Italo disco’t. Ma armastan moonutatud meloodilisi bassiliine ning elektrilist ja happelist kõla. Eelistan žanre miksida ja naudin pikemaid sette rohkem kui lühikesi – see annab vabaduse liikuda mitmes suunas ja inimesed endaga kaasa viia.

Eredaimad mängumälestused: Mul on kõikidest esinemistest mõni mälestus. Ma ei unusta kunagi oma kahte debüüti, aga on veel üks kord, mis on veidi erilisem. See oli HALLis ühel mu lemmiküritusel Beats From the Vault, mis oli olnud mu sihiks sellest ajast alates, kui DJndusega alustasin. Olin nii õnnelik, et sain võimaluse jagada kogu seda muusikat, mida olin kogunud. 

Teine ere etteaste oli selle aasta 20. juulil klubis Tresor Berliinis. Olen alati tahtnud seal mängida, kuid mul ei olnud mingeid ootusi, et see võiks teoks saada, eriti nii kiiresti. Kõige meeldejäävamad olid sellest õhtust tantsuplatsi energia, publiku tagasiside ja mu sõbrad, kes olid tulnud mind toetama ja seda hetke minuga jagama. Terve õhtu oli täis head muusikat ja jättis mitmeid positiivseid mälestusi.

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Miss Kittin & The Hacker „1982”.

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Ma armastan plaadifirma Ritmo Fatale pidusid, unistan seal mängimisest. Lisaks Club Closer Kiievis ja muidugi tahaksin uuesti Tresorisse minna.

Guilty pleasure: Kuulan mõnikord emoräppi, aga ma ei ütleks, et see on nii väga guilty pleasure. Ma arvan, et mul ei ole sellist asja. 

Alt üles vaatan: On palju häid artiste, kelle loomingut ma armastan ja tihti mängin. Aga järgmised indiviidid on mind juba aastaid inspireerinud: Bloody Mary, The Hacker, David Carretta, SARIN, Djedjotronic, Miss Kittin, Millimetric, Thomas P. Heckmann, Alexander Robotnick, Billy Idol. 

Viis klassikut:
Alexander Robotnick „Oui Je Theme”
Egyptian Lover „I Need A Freak”
David Carretta „Shock Treatment”
Billy Idol „Rebel Yell”
Three 6 Mafia „Playa Hataz” 

Viis hetkekummitajat: 
L.F.T. „Blood Vessel”
Junto Club „Alone” (Curses Remix)
DeFeKT, Jensen Interceptor „Alpha Klub” 
Delectro „Mass Control” (Bloody Mary Remix)
Im Kellar „Austria” 

Tehnilist: Mängin tavaliselt kolmel CDJil ja kasutan Pioneeri või Xone’i mikserit. Kui hakkasin enda pleilisti koostama ja träkke ostma, sain oma DJ-õpetajalt nõuande kasutada AIFF-faile, kuna need töötavad erinevalt WAVist kõikide CDJide peal. Need on ka kokku pressimata, niisiis suure helisüsteemiga suures ruumis mängides ei kaota heli kvaliteeti. 

Lõppsõna: Ole sina ise. 

Kuula lisaks Sofiia SoundCloudist