Susanna Raiendi muusikavaliku kohta on erinevad allikad juba mõnda aega ainult kiidusõnu sosistanud. Seda kinnitab ka tema nime nägemine sellesuviste festivalide The Dark Side of The Moon ning Mägede Hääl hingekirjas. Oma muusikamaitset on ta levitanud järjekindlalt eelkõige isikliku peosarja Marrakech õhtutel ja IDA Raadio saates „Shit Day Shampoo”, kus lõhnab ta enda sõnul enim eksootilise nu-disco ning elektroonilise ja kergekuulamismuusika järele. Kuigi praegu resideerib Susanna Londonis, ei kao ta tänu raadiolainetele oma värskeimate leidudega veel Tallinnast kuskile.

Debüüt: Küsisin 2015. aasta märtsikuus võimalust reede õhtul restoranis Sfäär muusikat valida – olin tahtnud pikalt kätt proovida. Mäletan, et olin jube närvis, sest olin enne seda vaid kaks-kolm korda CDJsid näppinud. Sfääris oli kohapeal vaid 3–4 seltskonda, aga sellest kogemusest piisas, et koputada nädal hiljem lootusrikkalt Mustas Puudlis Seńor Qba õlale ja küsida: „Kas siin on võimalik proovida mõnel õhtul muusikat mängida?” Sealt edasi kutsusid Qba ja L.Eazy mind AmatöörDJ-õhtule, siis Puudli sünnipäevale ja nii see pall veerema hakkaski…

Muusikas oluline: Leian, et muusika peab kõnetama ja ühtlasi pakkuma mingisugust variatsiooni naudingust. Hea muusika surub alati suunurgad üles.

Muusikas ebaoluline: Feim, droogid ja muusika valjus. (Louder ain’t better.)

Mida mängin: Plaadikogu põhjal mängin laias laastus elektrot, kosmilist diskot, synthwave’i, soul jazz’i, afrobiiti ja mitmeid erinevaid elektroonilise muusika variatsioone A-st Z-ini. Kuna muusikamaailmas leidub nii palju head ja põnevat, leian pidevalt ka teistelt avastamata aladelt uusi stiile, nurki, teemasid jne. Nii tagan, et valik ja mängimine on ka minu enda jaoks huvitav.

Eredaimad mängumälestused: 2017. aasta juunikuu lõpp Paaris Veinis, kui Marrakechi pidu muutus festivali Into the Valley mitteametlikuks eelpeoks. Mängisime kuuekesi: mina, Rico Veskiväli, Taavi-Peeter Liiv, Richard Pohjanheimo, Intenso ning üks tuttav DJ Amsterdamist. Suur osa ITV külalisrahvast oli leidnud tee Paari Veini ning tol õhtul oli vaib lihtsalt väga super!

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Orelipoiss „Minu pruut”.

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Igatsen mängida Tallinna nüüdseks suletud legendaarsetes kohtades, nagu Hoov, Lekker, Protest. Eksisteerivatest on Robert Johnsoni klubi Frankfurdis siiani mulle parimat heli ja tantsupõranda kogemust pakkunud – hea meelega jagaksin seal kunagi mõne lemmik-DJga varaste hommikutundideni pulti.

Alt üles vaatan: Kodumaistele parimatele (loe: lemmikutele) selektoritele ja produtsentidele, kes ühtaegu olid ja on siiani jätkuvalt mu suurimaks inspiratsiooniks ja eeskujuks.

Guilty pleasure: Kylie Minogue „I Believe in You” (…ja mitmed teised 90ndate hitid, mida mu ema varahommikutel raadiost kuulas).

Viis klassikut:
Sade „I Couldn’t Love You More”
Womack & Womack „Teardrops”
Blue Boy „Sandman”
Herbert „I Hadn’t Known (I Only Heard)”
Daniël Jacques „End Of My World”

Viis hetkekummitajat:
Golden Ivy „G-T Salong”
Lena D’Água „Jardim Zoológico”
Baerlz „Pijaństwo Saksofonu”
Palmbomen II „Pure Tibet” ja „Seventeen”
Ouu „Worn Out Look”

Tehnilist: Kombineerin USBd ja vinüüli, aga eelistan aina enam viimast. Kuna olen CD-ajastu kasvandik, siis igatsen mingil kummalisel põhjusel mängida muusikat ka CD-plaatidelt.

Lõppsõna: Vähem drooge ja rohkem head muusikat klubidesse!

Kuula lisaks Susanna Mixcloudist.

Esilehe foto: Ken Mürk