EV100 kunstiprogrammi ühe sündmusena esitletakse 29. mail kell 17 Dokfoto Keskuses Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi 60A, I korrus) dokumentaalfoto raamatut „Meie, mustlased” („We, the Roma”), mille autoriks on fotokunstnik Annika Haas ja Eesti romade kogukonna lapsed üle vabariigi.

Eesti on koduks pea 200 erinevale rahvusele. Riigi sajanda sünnipäeva raames on paslik tähelepanu pöörata ka kõigile neile inimestele, kes elavad kõrvuti eestlastega, kes väärtustavad ja peavad Eestit kalliks samavõrd kui siinsed põlisasukad. Nelja sajandi vältel on eestlaste seas elanud ka romad ehk rahvakeeli mustlased. Ometi on mustlased jäänud senini kõige salapärasemaks ja suletumaks kogukonnaks. Stereotüübid ja negatiivsed arvamused romade kohta on laialt levinud, kuid kas on õiglane kritiseerida, kui sügavam teadmine või vaade selle rahvakillu kohta tegelikult puudub.

Haas on tegelenud Eesti romade eluolu jäädvustamisega ligi 10 aastat. Tema näitus „Meie, mustlased” on rännanud maailmas ringi nagu seesinane rahvas ise. 2015. aastal tekkis fotograafil idee, kuidas varjatud ja põneva kogukonna igapäevaseid tegemisi veelgi paremini tutvustada. Eestis on mustlastega tegeletud peamiselt teadusliku uurimise tasandil, kuid elulähedasemal viisil on nende kohta kõnekat materjali vähe.

Fotograaf jagas Overall Eesti abiga mustlaslastele üle Eesti välja pisikesed pildimasinad ning kahe aasta jooksul jäädvustasid nad kõike seda, millest nende elu koosneb ja mis on neile tähtis. Fotoprojektis osalesid kogukonna noorema põlvkonna esindajad Valgast, Tartust, Varstust, Maardust, Kohilast, Tapalt, Kallastelt ja Paldiskist. Näitusega samanimeline raamat „Meie, mustlased” avab ukse paralleelmaailma kunstniku kui kõrvaltvaataja perspektiivist ja sisekaemusena roma laste silmade kaudu, lõhkudes stereotüüpe ja ärgitades barjääride murdmiseks omavahelist suhtlust.

Teosele sissejuhatava teksti kirjutanud kirjanik Kersti Kivirüüt loodab, et raamat julgustab nii eestlasi kui ka romasid vastastikku eelarvamuste seinu murdma: „Kõige tõhusamaks eelarvamuste tapjaks on lähedane tutvus. Selles raamatus ei ole meie ees poolmütoloogiline roma masuurikas, kes ei viitsi koolis käia, kelle isa topib koostöös libahuntidega sõnakuulmatuid lapsi kotti ning kelle vanaema neab sotsiaaltöötajatele ja koolipersonalile seitse põlve musta surma. Meie ees on hoopis Kai-Marii, kes armastab üle kõige loomi ja head nalja; vennad Rekardo ja Arnold, kes käivad poksitrennis ja unistavad läbilöögist filmimaailmas; iseteadlikud Faina ja Alondra, kes oskavad enese eest seista ja niisama eluraskuste ees alla ei anna. Läbi raamatu annavad lugejale terekäe kümned roma lapsed ja noored ning me näeme, et roma perekonna köögis ei ole mitte ladustatud hunnik kotte röövitud eesti lastega, vaid värskelt püütud särg, küpsisetort, heledad kardinad ja lõbusad nipsasjad. Läbi igapäevaeluliste episoodide, nähtud läbi fotograafi, laste ja noorte silmade, leiab siit nii palju pisikesi, aga südamlikke hetki, mille pinnalt võiks eesti lugeja kogeda ühendavat äratundmist.”

Olulise aspektina mängib raamatu juures rolli ka kujundus, mis on loodud graafilise disaineri Marje Eelma (Tuumik) poolt mustlaskultuuri eklektilist kirevust ja eestlase jaoks harjumatut kaootilisust silmas pidades. Lisaks laste ja Haasi fotodele moodustab raamatus omaette osa ka ühe mustlasperekonna isiklike fotode arhiiv 1960.–1990. aastaist, andes raamatule juurde väärtusliku visuaalantropoloogilise nüansi. Raamat on kakskeelne – eesti ja inglise.