Sain hiljuti teada, et banaanil on viis külge. Sama palju lugusid on ka Duo Ruudu EPl „Kulla kerguseks”. Banaanist eristab helikandjat see, et sisu on päris ootamatu.

★★★★☆

Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi on aastaid kõvasti leiutanud, kuidas kahekesi üht kannelt mängides aina eriilmelisemaid asju esile manada. „Kulla kerguseks” on väike postkaart ühe uue ilma loomise kohast – osalt nostalgiline, osalt täiesti omanäoline.

Alustame nostalgiast. Kasutatud elemendid kõlavad tuttavalt ca kümme aastat tagasi kirgi kütnud indie folk’i skeenest, kus laulu ilmestasid hüüatused „hei!!” ja „hoo!!” (vt The Lumineers, Of Monsters and Men jpt). Esmalt tunduvad need regilaulu kõrval pisut võõrad, samuti oleme harjunud, et instrumentaalses pooles käib samal ajal hullem andmine, aga kandle pikad ja sügavad kõlad loovad kontrasti, mis lubab jääda ülimalt originaalseks, ning tõmbavad ka paralleeli harfipõhise indie folk’i lipulaeva Florence + the Machine’iga.

Duo loitsiv laulumaneer on meeldivalt kammerlik, produktsiooni abiga valmib mitmes loos vokaalikihtidest võimas küpsisetort. Kõigile dōTERRA õlidele teeb silmad ette ülieeterlik „Noore kuu tervitamine”, kus Rebase ja Kivi häälte omapärad tulevad eriti kaunilt esile. Vaimustav seade on tehtud ka iiri rahvalaulust „The Nightingale”, kuhu nad on kavalalt kandilist lututamist sisse põiminud.

EPl saavutatud maitse on mõnus ja julgustav. Duo Ruut suudab kutsuda regivärsi ja loitsuga tantsima; suudab samal ajal lauldes ja mängides olla nii Florence kui ka Machine; suudab ilmselt veel tükk aega kõrgelt lennata.